No ei edene!

Naljakas - alati, kui ma olen üle pika aja jälle midagi lõpuks postitada suutnud, siis mõtlen, et no näed, ei olnudki nii raske - tulnuks juba varemgi ära teha see asi ja oleks veel lihtsam olnud. Nüüd hakkan küll tihedamalt postitama! Ja siis on märkamatult jälle peagu nädal möödas ning ma pole suutnud veel midagi kirjutada.  

Igatahes eelmisel nädalal jäin ma kenasti seitsmesest bussist maha, sest see läheb nüüdsest juba 6.50, vms, aga uni on igatahes magusam. Niisiis pidasin naabri-Enet valvsalt aknast silmas ja sain hoopiski temaga. Kuigi siis pidin ka veel tunnikeseks endale tegevust leidma. Kreemitasin, lugesin raamatut ja olin niisama asjalik. 

Reedel oli ka tavapärane praktikapäev. Pärast seda lebotasime Tõnniga tükk aega ja lõpuks otsustas viimane, et peab ka ennast natuke käsile võtma - rohkem liigutama hakkama ja söömist sättima. 

Niisiis otsustasime enne õhtust prallet veidigi liigutada ja jooksma minna. Midagi meeletut see minu jaoks ju muidugi ei olnud sörkides mööda linna joosta, aga Tõnni näost ja hääletoonist jäi mulle väga selline mulje, et tema meelest oli see vist minulegi ikka "paras" trenn. Ühesõnaga täiesti mõttetust asjast tekkis selline tüli, et kogu sünnipäevaks sättimise aja vaidlesime selle üle. 

Sünnipäeval sai vist jälle liigselt söödud-joodud. Igatahes kogu järgneva päeva oli kõht täis ja pea imelikult tuikav. Kuna olid linnapäevad, siis pidin Tõnni vanaema ka linna tooma kapsaid-kaalikaid ostma, sest Tõnn ise ei olnud öösel magama saanudki. Hoidsin hinge kinni, et kuskil puhuma ei pandaks ja no vedaski.
Käisime siis ka tiirud laada peal. Ostsime pehmet jätsi ja mulle ilusa seeliku ja nii see aeg läks.
Lõpuks tuli Tõnn koju põõnama ja ma praadisin kalu, lugesin raamatut ning kohvitasin omaette.

Siis käisime veel maakonna tantsupidu kaemas, järjekordset pehmet jätsi söömas ja lõpuks maandusime koju voodisse eurovisiooni vaatama. Tulemused olid vägagi eeldatavad. Üldsegi sain ma suht šoki kui mõned päevad tagasi pool-finaalis Rootsi lugu kuulsin. Ma arvasin, et see juba sajandeid vana superhitt, no. Oti üle on ka hea meel! Mina alati toetasin teda, kui Tõnn oma sappi pritsis. Üle pika aja jälle ka üks HEA koht. :)
Pühapäeval lebotasime pool päeva niisama. Vaatasime uuesti põhimõtteliselt kogu eurovisiooni, sest üks meist (vihjeks võin öelda, et mina see polnud) lasi terve aeg juba paksu und.
Lõpuks otsustasime minu juurde sõita. Tegime mäel mõned pildid ka:

Siis käisime jooksmas, tegime sääski trotsides endile kaseviha(no olgem ausad, ma lihtsalt seisin ja vehklesin terve aja, Tõnn ikka nikerdas) ja saunatasime. :)

Eile ärkasin 7 paiku üles ja esialgne plaan oli rattaga tööle minna, aga kuna ma olen endale kusagilt haigustõve külge kuokinud, siis jäi see plaan katki, sest sellise jõuetusega oleks ma ilmselt juba Kantküla bussipeatuses omadega läbi olnud. :D Seega valisin sõduriistaks siiski auto.
Pärast tööd tulin koju, koristasin, käisime empsiga poes ja tegime süüa. Uhh... Sõin üle pika-pika aja keedukartulit(külmkoorekastmega), sest ma endiselt katsun hoiduda ikka mulle mitte sobivatest toiduainetest. No küll oli hea! Omnomnom... Et nüüd vale mulje ei jääks, siis ma söön ikka neid asju ka, mida ma ei tohiks - see tähendab, et sööki ma sonkima ei hakka ja kui juba on tehtud mingi hautis/salat/kook vms, kus on midagi lubamatut sees, siis ma söön selle ikka kenasti ära, aga lihtsalt ma katsun ISE rohkem selliseid asju endale teha, kus poleks midagi kurja sees. Ja no kui ma nüüd ausalt ütlen, siis täpselt enne seda kui ma haigeks jäin, sõin jäätist (päris mitu-mitu) ja sünnipäeval ka mingeid pisikesi vorstikesi 2-3 tükki, kartulisalatit + jätsin sidrunivee joomata, nii et vabalt võiks arvata, et mu organism tegeles paljude muude ketokehadega võitlemisega ning immuunsus oli alla surutud ja nii too tõbi mulle kergemini külge hakkaski. Aga noh, eks kõiges võib näha mingit "seost", kui aga ise tahta, seega ma lihtsalt spekuleerin.
Pärast sööki olime veidi aega asjalikud ja viisime väljast puuhunnikutest pealmisi kuivanud halusid juba kuuri alla. Siis vaatasin modelle ja lõpuks tuli Tõnnile veel trennitegemisegi tuhin peale ja no tegime siis pool tunnikest minu programmi järgi.
Magamise ajaks tulime linna ära, et ei peaks nii vara hommikul ärkama, sest Tõnn läks täna Pärnusse mingit praktika-värki kaitsma.

Täna on päev möödunud tavapäraselt. Ainult, et apteegis oli kellegi sünkar(kes muidu töötab peaapteegis, ainult laupäeviti seal meie juures haruapteegis) ja siis sai salatit ning superhead rabarberikooki matsutada.
Pärast praksi siiamaani olen lihtsalt lebotanud ja netis passinud. Ise võtsin mitu raamatut kaasa, sest Tõnn jõuab ju alles õhtu poole koju tagasi ning et seni midagi teha oleks. Seega viimane aeg...

Liis-Liis!

Suvi on peaaegu käes. Niii-niiii mõnus on väljas juba. Sama "nii" kaua pole siia miskit kirjutanud ka. Teada värk!
Igatahes on viimasest postitusest möödas terve sajand ja ma ei kujuta ettegi, mida ma kõike vahepeal teinud olen... Tallinnas veel ühe nädalakese veetnud ja ravimite valmisamispraktika lõpule viinud. Trennis käisin usinalt iga päev; mingi päev istusime sõbrantsidega veidi, sõime head ja paremat näksi ja jõime veintse-siidreid; mingi päev käisin Renatega kinos ja nii see aeg läks. Peagi oligi reede ja kojusõit. :)
Nädalavahetus möödus ilmselt tavapäraselt.
Ja see nädal kuni siiani olen kenasti jälle Jõgeva apteegis olemas olnud. Eile käisin isegi jooksmas ja puha... ja täna sõitsin ka hommikul rattaga tööle. Koju ei hakanud siiski sellega tulema ja jätsin linna. Eks siis homme pärast praktikat saan vurada. Tõnn ja isa läksid täna Peipsile mingile laiemaulatuslikule operatsioonile võrke välja võtma ja tulevad alles homme. Tahaks tuba veidi korrastada ja trenni teha, aga samas on juba nii uni.  Ja ma isegi ei kujuta ette, kas ma pean siis tõesti hommikul (KELL 7) bussiga linna minema?! Ilmselt, kui mu soov hiljem rattaga koju tulla ikka nii suur on.

Weekend

Laupäevast siis üks väike pildike tõendamaks, et ma käisin meie põhikooli kokkutulekul. Algul oli kultuurimajas konsert, kus me ka esinesime ja pärast suunduti koolimajja. Sai süüagi ja puha. Üldse oli tore üle nii pika aja vanade tuttavatega muljetada, sest olenemata sellest, et ma iga nädalavahetus olen põhimõtteliselt kodus käinud, ei saa ikka naljalt teistega eriti kokku.

 Kesköö paiku tulin koju, hakkasin vanaemale valge šokolaadi torti vaaritama ja mingi hetk sai ka TRADITSIOONILISEL lilleraksul Mariaga käidud. :)

Pühapäeva hommikul vaaritasin veel emale ka ühe koogi, tegin talle kingituseks ostetud kannu mõnusat smuutit ja katsin kenasti laua ära. 

Sõime, panime mõngingad taimed maha/kasvuhoonde ära ja sõitsime vanaema juurde. Vanaema juures on alati lahe - saab naerda, muljetada ning süüa kõike head ja paremat. Kõigele lisaks oli ta kass öösel kiisukassid ilmale toonud, nii et someone...anyone? Niiiii armsad! Ma võtaks nad kõik endale, aga keegi pole sellega nõus, et mul oleks omal mingi armas lemmikloom. 

 Viie paiku tulime koju, pakkisin asjad kokku ja sõitsime linna, et ma saaks rongile lipata. 

10 läbi olin Tallinnas ning siis sebisin Kerttu ja Merlini endaga poodi, et sojapiima osta hommikuse müsli peale. :) Üksiti ostsin sada muud asja ka veel. :D

Eile ärkasin enne seitset üles, sõin, sättisin end korda ja läksime praktikasse. Kuidagi eriti kiiresti läks ja 5 enne kümmet astusime juba haiglast välja. 

Siis tulin koju, uurisin netis, magasin, sõin veidi ja lõpuks lippasin Fittest trenni, mille nädalase kaardi me eelmise nädala tudengijooksu lõpetades saime. 

Käisin BodyPumpis ja päris mõnus oli üle pika aja. Siis saunatasin, pesin ja lõpuks sain seal tulema. 

Käisin veel Magistrali Rimist ka läbi, et mingi kehakreem endale soetada, sest eelmine sai otsa ja ega ma ei tulnud sellepeale ka, et kodust järgmine kaasa võtta. :D Tegelikult lootsin mingit super lõhnaga kehavõid saada, aga no seal polnud ÜHTEGI ja ega kell oli ka päris palju, et seda kuskilt mööda linna taga hakata ajama. 

Koju jõudes läksime Kerttu ja Meriliniga veidikeseks jalutama ja no enam-vähem 12-ks sai magama ka. :)

Täna ärkasin öö jooksul (üleüldse ärkan siin väga palju öö jooksul - kohati ehk sellepärast, et võõras koht; kohati ehk sellepärast, et aknad on hommikupäikese poole ja siis on ajataju täitsa sassid) nii palju kordi üles, et poole seitsme ajal mõtlesin enam mitte hakata end kiusama ja pooleks tunniks magama sätitama. 

Sõin, sättisin end valmis ja lippasin lõpuks trollile. 

Nüüd olen juba mitu tundi kodus lebotanud. Täna läks isegi kauem kui tavaliselt - alles 11 paiku saime tulema, aga no suurem osa "Supermodellidest" sai ikka nähtud. :D

Rong

Teisipäeva õhtune kinoelamus oli täiesti selle vääriline. Vaatasime filmi "The lucky one" - ja no täitsa arvestatav armastusdraama. Kenad näitlejad ka muidugi. :)

Praktika edeneb normaalselt. Hommikuti lähme Karoliniga ~10 enne kaheksat trolliga Estoniasse ja sealt tavaliselt bussiga ühe peatuse edasi haiglani. Vahetame riided, lähme valmistamisruumi, teeme endale valmis pandud retseptide järgi ravimid valmis ning ~poole 11 paiku saame sealt juba tulema. :)

Kolmapäeval tulin koju, sõin, magasin veidike ja siis mingi aeg tuli Kerttu ka praktikalt koju. Lebotasime veidi aega niisama ja siis olime juba eelnevalt otsutanud Caesari salatit sööma minna ja uut Magistrali uudistama. 

Ma muidugi olin otsutanud enda uue bjuuuuuti jaki selge panna, aga avastasin siis, et too õhtu kui ma Tallinnasse saabusin ja kotist paar niiskeks saanud asja välja võtsin ja kuivama panin (vihma ju kallas), olid need samad närakad ka mu uue jaki ära värvinud ja nüüd on see täiesti rikutud. Tore, et korragi kantud sain, sest isegi keemislisest öeldi, et 99% see ei tule sealt välja. Thumbs up, noh!

Siiski panin enda uued-kenad kingad jalga, sest ilm oli juba vägagi suvine ja jäin lootma, et nad ei hakka väga hõõruma, sest olenemata sellest, et ma neid kandnudki veel polnud, olid nad väga mugavad. Nojaa, eksisin! Jõudsime salatit söömas vaevalt ära käia, kui ma juba hädaldasin. Muidugi oli kõige õigem jalutada ka sinna, aga no nii ilus ilm. Miks peaks seda veetma kuskil ühistranspordis?

Magistralis väga ei jõudnud ringi vaadata, sest ma olin tõsistes valudes. 

Tagasi koju jõudes olid vahepeal tekkinud terve kanna ulatused villid katki ja nahkki juba maas, nii et great success. 

Siis olin Renatega kokku leppinud ripsmete hoolduse, nii et nägin ta uue korteri ka ära. 

Pärast muidugi jäin ühest bussist maha, sest ei hakanud jooksma ja eeldasin, et küll neid tuleb veel, aga noh, need olid ammu kella 10 paiku sõitmise lõpetanud (ja kell oli 11 läbi paar minutit). Siis oli kaks valikut - kas 20 minuti pärast tulev sama buss või troll mis teeks hiiglama ringi ja ma peaks kuskil ümberiste tegema. Jäi see teine variant. Ja no koju jõudsin arvatavasti isegi ~10 mintsa hiljem, aga vähemalt olin kodus, sest tegelikult oli tagumine aeg magama sättida. 

Eile käisime praktikal ära ja siis suundusime Marja selkusse korraks apteeki Kerttuga muljetama ja siis juba õhtuseks grillimiseks asju ostma. 

Kuna kõik olid vägagi kanasõbrad, siis saime seda osta ja endiselt oma veregrupidieedist kinni pidada. Ühekordne grill, papptaldrikud, salatimaterjal, liha - kui kõik olid ostetud hüppasime trollile ja sõitsime kumbki oma koju. Ma sain endale selle au salat valmis teha, kuna teistel polnud vaba aega. Möllasin erinevate kausside ja asjadega, sest Kerttul ja ta korterikaaslastel puudus nii suur kauss, kui mul tarvis oleks olnud, aga lõpuks haarasin (ilmselt korteriomaniku) mingi ahjupoti ja sinna mätsis perfektselt. :D

Kerttu tuli 2 paiku koju, vahetasime riided ja suundusime tudengijooksule ustav teenäiteja John eesotsas. Kuigi Kerttu oli seal varem nendega sportimas käinud, olen ma 100% kindel, et üksi me poleks seda kohta üles leidnud. :D

Uhhh, väga palav ilm oli jooksmiseks, kui nüüd aus olla, aga no hakkama sain. Polnudki veel kordagi nii pikka maad n-ö. võidu jooksnud. Nüüd tuli küll hirmus maratonide isu peale. Alustasime kenasti sõbralikult Johni ja Kerttuga kolmekesi, aga lõpetasime nii kuidas keegi ise jaksas. 

Võib-olla jooksingi liiga kiiresti terve see aeg, sest enne lõppu (kui olid uuesti kõik mäed seljatatud) oli küll selline tunne, et NO lihtsalt ei jõua enam - viska või sinnasamma pikali.

Siiski otsutsasin seda mitte teha ja endast veel viimanegi välja pigistada, sest finish oli juba ju "käega katsutav". Võib vist rahule jääda. Jäin esimese 150 sisse (üle 500 oli osalejaid kokku) ja tüdrukutest olin 17. Arvestades veel seda, et mulle tegelikult üldse ei sobi sellised vastupidavusalad, kuna mul läheb pulss liiga kõrgeks.

Lõpuks kui olime oma joogid ja nännid kätte saanud, puhanud ja istunud, lippasime koju. Käisime pesemas, sättisime valmis end, käisime veel poest läbi, et ma ka midagi juua saaks kaasa haarata, saime Karoliniga kokku ning varsti olimegi TTÜ metsas. Aga no kotid olid rasked ja nälg oli peal juba, nii et ei viitsinud mööda metsa neid "õigeid" platse taga otsida ja maandusime kuskile suvalisse-meeldivasse kohta. Siis tuli Kiira kohale, saime oma grilli tööle ja kanavärgidki valmis. Istusime-muljetasime ja üli-vinge õhtu oli. 

Mingi hetk ühines meiega Birks, kes töölt otse saabus. Kõik oli kena ja tore kuni hetkeni, mil mingi tüüp otsutas mäe tagant (mis siis, et ma juba tükk aega tagasi nägin kuidas keegi seal meie läheduses tuiab ja ma sellest ka teisi teavitasin, aga nad ei teinud kuulmagi - mets ju inimesi täis: tervisesportlased, lihtsalt short cuttijad jne) vaikselt meie poole hakata kõndima, suusamüts kõrini tõmmatult. Esimene moment me vist KÕIK mõtlesime, et too tuleb nüüd küll röövima meid ja mõtted liikusid ainult jooksu pistmise suunas. Siiski tuli ka ülejäänud keha lagedale, mis oli üleni paljas. Algul vaatasin, et tüüp kuseb, aga ei - kindlasti mitte ei olnud see seda. :D

Igatahes see oli METSIK hirm see hetk ja ma mõtlesin, et mingi haige narkomaan, vms, aga et mingi pihkur?! No väga haigeid inimesi ikka leidub. Sellegipoolest oli meil endiselt veidi hirmus ja me hakkasime kiiruga asju kokku pakkima (mis siis, et esimene hetk me ilma asjadeta vist jooksu panna tahtsime - isegi telefonid oleks sinna muusikat mängima jätnud, rääkimata söökidest-jookidest-tekist ja üldse KÕIGEST), olgugi, et meie paanika peale tüüp vist ise vähe kartma hakkas ja mäe taha tagasi puges. :D

Põgenesime sealt igatahes vähe "avalikumasse" kohta istuma ja naersime TERVE ülejäänud õhtu endi reaktsiooni ja seda, kuidas me ilma asjadeta jooksu tahtsime panna. Lõpuks oli juba kell päris palju ja olek ka nii raske, kuna kõht oli ikka päris täis pugitud ja kõhulihaseid päris hoolega naeru läbi treenitud, et tuli hakata koju liikuma. 

Enne poolt ühte olime kodus ja suundusime kiiruga magama.

Täna ärkasin ikka kell 7 üles, käisin praktikal, siis Karoliniga mingis jalanõude poes, tolli- ja maksuametis ja 12 paiku olid elusalt ja tervelt kodus. Sõin kenasti kõhu täis, pakkisin kotte, tõmbasin pildid arvutisse ja siis oligi aeg rongile hakata tulema. 

Õhtul pean veel kaheksaks laulma minna ja siis on tänaseks ilmselt toimetused tehtud. Tõenäoliselt ei suuda ma isegi trenni teha. :D

Tere Tallinn!

Kuna eile veel otseset praktikapäeva ei olnud, siis ma ei hakanud ilmaasjata muljetamast. 

Ärkasin poole 7 ajal juba üles, panin kiirelt asjad kokku, keetsin endale teed, sõin veidi ja oligi aeg juba bussile minna. 

Esmalt pidime sõitma Magdaleena haiglasse - seal vahetasime paar sõna kellegagi, lugesime mingi lepingu läbi ja siis oligi selle asjaga kõik. Saadeti meid Tõnismäe polikliinikusse, kus me pidime lugema tööohutuse kohta mingeid lepinguid ja siis seletati veel üht-teist lisaks juurdegi. 

Pärast seda oleks võinud iseenesest ka haiglaapteegist läbi käia, aga Karolini tädi, kes seal meid juhendab, ütles, et meil pole mõtet sinna aega kulutama minna. :D

Niisiis läksime hoopis maksu- ja tolliametisse, et ma sealt saaks mingi tõendi eestist puuduvate tulude kohta, mille ma Hurmi sõnul pean ka ülejäänute paberitega soome tulumaksuametisse saatma. 

Kohe ma muidugi seda paberit ei saanud, vaid pidin mingi avalduse kirjutama ja siis lubati nädala pärast see alles mulle valmis panna. Nii käivad need asjad siin Tallinnas, mitte nagu Tõnn, kes sai Jõgevalt selle 10 minutiga kätte. :D

ÕNNEKS (muidu ma olekski hiljaks jäänud ilmselt selle esitamisega) helistas Tõnn Soome ja küsis, kas ta võib selle paberi neile faksida ja siis sealt öeldi, et seda polevat vajagi, kui nad just hiljem selle vastu soovi ei avalda. :D Niiet läks hästi, ilmselt. 

Siis käisime veel koolimajas - Karolin tahtis endalaenutatud raamatuid tagastada ja ma hakkasin hoolega mõnd veregrupi toitumise raamatut otsima. Ja leidsingi... Samuti suutsin ka sama veregrupiga Karolini selle "katsetamistuhunaga" nakatada. :D 

Poestki käisime üksiti läbi. Ostsin sojapiima(kuna ei hakanud kodust kaasa tirima ja peaks mainima, et poe oma on PALJU maitsvam - kuigi noh, sinna on suhkrut ja soola ka veidi lisatud - ilmselt sellepärast), müslit, jogurtit, porgandit ja veel üht-teist.

Koju jõudes magasin tunnikese, vestlesin Janariga ja matsutasin maailma suure šokolaadi endale sisse. :D

Aga pole hullu, sest hiljem, kui Kerttu koju tuli käisime see-eest jooksmas tunnikese, siis tegime veidi kõhtu-selga, käisime pesus, sõime ja oligi aeg hakata sättima öölaulupeole minema. Saime veel bossilikult Johniga autoga linna ning lubasime endile ühe siidrigi. 

Pidu oli lahe. Ainult soojem oleks võinud olla. 

11 ajal sai läbi ja siis sõitsime trolliga kenasti koju. Kiired hambapesud ja magama. :)

Täna ärkasin 7 ajal üles, sõin kähku ja siis pidingi juba trolli peale lippama, et haiglaapteeki ravimite valmistamisele minna. Otsisime tükk aega õiget kohta ja lõpuks leidsime isegi üles tänu mingile noorele arstionule. 

Esimene päev oli päris hirmutav, aga elasin üle ja sain vist suurest anumast tilgutamisega selgeks. :D

Õnneks meid kaua kinni ei hoidud ja 11 ajal jalutasime Karoliniga Reval cafe-sse kanasalatit sööma, mis on tõesti maailmahea. Valisime kohe õue söömiseks ja NII-NII mõnus soe oli tuulevarjus. Tuletas meelde, et varsti saab päevitada ja suve nautida. :)

 Siis muljetasime veel veidi ja lõpuks liikusime trolli peale. Ma läksin Kristiinesse, et endale üht-teist osta.

Vero Modast ostsin pluusi ja vöö. 

 Newyorkerist veel ühe pluusi.

Ja walkingist ühed maailmajubedad jalanõud, mis ma saan endale haiglasse ja apteeki sisejalanõudeks võtta. Nad näevad välja TÄPSELT sellised nagu enamikel haiglates jalas on, aga mitte sellised augulised, vaid rihmadega - need tundusid VEIDIGI kenamad. Tänavale ma ei läheks sellistega iialgi, kuid otsustasin osta, sest need on VÄGA mugavad ja siis on kindlasti parem - eriti apteegis, päev otsa püsti seistes. Ja no ära kuluvad nagunii. Järgmine aasta ka praktika ju. Õnneks ei maksnud palju ka, nii et ma ei tunne kuidagi moodi end halvasti selle ostu pärast. 

Siis tulin koju, lebotasin natuke aega niisama - jõin superhead kakaod sojapiimaga tehtult ja uurisin netis ringi. 

Mingi aeg tuli Kerttu koju, siis registreerisime endid ära neljapäevasele tudengijooksule ja läksime järjekordselt tunniajasele jooksuringile. Siis lihased-venitused-pesud-söömine-kohvitamine ja nüüd peaks hakkama varsti sättima, sest kavatseme linna minna - kõigepealt põikame ilmselt tudengitelki ja vaatame, kes seal esineb ning siis Renatega kinno. :)

Päikest!

Üks pühapäev

No ma olen vahepeal täitsa ära kadunud. Lihtsalt kõike muud on tarvis kogu aeg teha ja siis ei tule pähegi vahepeal miskit blogida. Ja no eriti kui veel midagi ülemääre erilist ka ei toimu. Ainult ilmad on vahepeal päris ilusaks läinud ja täna sai kartulgi maha pandud. :)

Olen püüdnud siiamaani siis usinalt jälgida, et ma sööks enda veregrupile ette nähtud asju. Ütlen ausalt, 100%-liselt pole suutnud näpuga järge ajada, eriti kui mingid koogid mängu tulevad, aga sellegipoolest olen KÕVASTI vähem söönud just selliseid asju, mis mulle pole ette nähtud. Näiteks liha ma pole suu sissegi võtnud. Tegin hoopis sojakotlette selle asemel ja need olid ÜLLATAVALT head. :) Piima pole joonud (kui kaks viimast hommikut kohvi peale veidi välja arvata, sest sojapiim sai otsa ja uut laari ei hakanud tegema). See-eest olen veidi salateid söönud, kus on ka kartulit, muna, majoneesi sees ja siis veidi kooke matsutanud - üks päev, kui emal ja isal oli aastapäev ja nad kooki pakkusid, teine kord, kui ma töölt otse pidin Erki juurde minema, sest mul polnud võtmeid ja Eve oli seal ning mulle kohe sünnipäevatort nina alla lükati... ja siis täna - oh jessuke, sõin nii pannkooke kui ka mingit õunastritslit.
Siiski katsun sõiduvees püsida ja loodetavasti õnnestub kõik VEEL paremini järgnevatel nädalatel Tallinnas Kerttu juures resideerudes, sest meil hakkab Karoliniga ravimite valmistamise praktikum Ida-Tallinna Keskhaiglas. Eks ma siis ei osta endale lihtsalt selliseid asju, mis pole mulle ette nähtud. :)

Ma olen homse pärast päris elevil - taaskord... ja ei teagi nüüd, kas minna seitsmese või veerand üheksase rongiga. Ilmselt mõlemi puhul pean korterisse saamiseks poistega ühendust võtma, sest Kerttu pidi ise alles üheteistkümneks linna jõudma.