Lõpp on lool

Ma ei hakka vaatama, kuhu ma omadega jäänud olen ja hakkan lihtsalt kirjutama, kust midagi meenuma hakkab. Ja nii ongi.

Viimased nädalat on nii ebaloomulikult lebod olnud, et lausa imelik hakkab niisama istuda. Ja ausalt - mul on tunne, et mul tulevad siin ühikas lamatised juba.

Eelmine nädal sain juba kolmapäeval koju. Tõnnil tuli isa küll ja seega olime neljapäeva õhtuni Jõgeval. Sõime kõike head ja paremat, mida ta isa vaaritas ja no muljetasime niisama.

Reede oli Eesti vabariigi aastapäev ja ma tegin sel puhul kookigi. Mitte, et ma seda muidu teinud ei oleks. Lihtsalt. Nii ju öeldakse...

Õhtul läksime miskipärast Malvari ja Kaupoga kuskile x-kohta baari, aga sellest ei taha ma enam rääkida. See on juba vana asi ja vajub unustuse hõlma. Lihtsalt ükskord tuleb piir, millest edasi minna enam ei anna.

Laupäeval ärkasin üles alles 12 läbi, sest magamagi sain alles kell viis hommikul. Sõin ja ülejäänud päev möödus (almost) tavapäraselt nädalavahetusele. Nagu ka pühapäev.

Erilist tähelepanu pean ainult pöörama oma tiramisule, mis tuli lihtsalt NII-NII hea, et ma vist hakkan seda iga päev tegema.

Pühapäeval sõitsin juba Tallinnasse ja ma ei tea, kas naerda või nutta, aga see rong, millega ma läksin oli nii pilgeni rahvast täis, et ma pidin TAPANI püsti seisma. TA-PA-NI!!!

Ära ei surnud nagu näha ja juba 8 ajal olin ühikas.

Esmaspäeva hommikul käisime Põhja-Eesti Regionaalhaigla patoloogiakeskuses lahkamisel. Olime üheksaks sinna kutsutud, aga kohe ei olnudki ühtegi laipa. Niisiis istusime Revali kohvikus (haiglas sees) jõime kakaod ja sõime noid maailmamõnusaid saiakesi. Tagasi minnes olid "head uudised" ja ette võeti üks 80-aastane südameinfarkti surnud mees. Jah, midagi ilusat seal ei olnud ja päris õõvastav, kui aus olla. Ma isegi ei hakka midagi detailselt kirjeldama, aga nüüd on see vähemalt tehtud ja nähtud.

Ülejäänud päevad olen tavapäraselt kooli ja ühika vahel ära jaganud. Eile käisin hommikul ujumas ja õhtul Renate juures ripsmete hoolduses. Homme neljani kooli ning kojuuu. :)

Tegevuses

Kuna on õhtu, siis ilmselgelt ei õnnestu mul siia ühtegi pilti lisada, et ilmestada enda juttu, aga luban selle vea homse päeva jooksul parandada - kas siis päeval ühikas, kui internett nii ülekoormatud pole või õhtul kodus. :)

Nädal on möödunud päris teguderohkelt. Kolmapäeval käisin linnas poodides ja üht pakki ära toomas. Nii tahaks endale korralikku õmblusmasinat. Mul on NII palju ideid, mida teha, aga no selle juraga ma ei hakka isegi oma närve mitte kulutama ja proovima, mis meil kodus on. Sellega peab SÕNA OTSESES MÕTTES 2 tundi enne reguleerima, kui sealt midagi oodata on.

Neljapäeval käisin koolis rõõmsalt ära ja läksin koju. Siis pikutasime natuke ja otsustasime piljardit minna mängima. PEAAEGU oleks järjekordselt võitnud, aga no ei. :D Õnn ei soosinud seekord mind. Pärast käisime sollis - õigemini ma käisin ning Tõnn oli niisama moraalseks toeks mulle ja luges eesruumis Cosmot. Siis jokutasime veel SADA aastat linnas ja lõpuks läksime minu juurde, sest Fresita vajas joomist. :)

Reedel tegin hommikul maailmamõnusaid pannakaid, mida me šokolaadikreemidega sõime ja nii see päev läks. Mingi aeg tegime empsiga süüa, salatit ja siis jäime vanaema ootama, kelle Siim meile pidi tooma. Ma tegin samal ajal vaarikatega kohupiima-purukooki, siis maitsesime vanaema lihaleiba ja matsutasime kooki ning nii see magamamineku aeg kätte tuligi.

Laupäeval ärkasime (kes arem, kes hiljem) üles, tegime endile putru, sõime hommikust, sättisime end valmis, ma tegin hoolega võikusid ja pakkisin kooki kaasa ning sõit Rakvere aqva spaasse koos emme, vanaema ja Kädiga võis alata. Kuna Tõnn kaasa ei tulnud ja issi autod on kõik kuskil mujal kui kodus, siis pidime tema autot laenama. Ma pidin sõitma ja no olgem ausad - päris libe oli, aga mõnus!!! Algul läksime rõõmsalt jõukasse kõik. Vanaema isegi väntas ja puha. :D

Kuskil kaks tundi hullasime seal ja siis läksime saunasid (taas)avastama. Ülimõnus ikka! Kokku olime igatahes seal Aqvas ~8 tundi ja siis tuli koju tagasi trippida. :)

Kodus Tõnni ei olnud. Isa oli ta vedanud autot parandama (ja samal ajal pitsi tõstma). Ja MINA pidin(ja pean alati) pärast Tõnniga pool ööd jaurama. I really hate this!

5 sain lõpuks magama ja 12 ajal üles. Õnnks olid esiemad hommikul mõnusa kartulisalati valmis teinud, nii et sain seda maiustada.

Siis tegin kirsitäidisega šokolaadimuffineid ja sõitsime vanaema juurde (seekord juba isa autoga). Mind pandi jälle rooli ja no olgem ausad - mitte ainult libe ei olnud, vaid ka päris kenake torm, nii et hirm OLI, et teed on kuskilt täis tuisanud. Seega VÄGA kaua ei olnud. Sõime veits, ajasime juttu ja siis hakkasime tagasi sõitma. Ja no totally unluck, aga ma suutsin esimest korda kinni jääda. Ja no ausalt - see polnud minu süü. Ma ju tean, et kui tee isegi ON kinni, siis tuleb lihtsalt rooli kindlalt hoida ja hooga läbi sõita (nii ma ka minnes tegin ühes kohas, kus juba oli täis tuisanud), aga SEE konkreetne koht oli väga ootamatu, sest ma JUST keerasin ja kohe oligi hanged - ei saanud enam hoogu üles võtta. Ja no proovi automaadiga vana-head "nõkutamist" teha, eriti, kui ainult üks ratas ringi käib (mis siis, et MIDAGI teist ei takistanud). Kutsusime siis mehed(Tõnni ja issi) vastu (õnneks polnud kuigi kaugel enam kodust - nii ~12 km) ja nad pidid ainult korra käed külge panema, kui juba olimegi väljas. Vaatasime kodus telerit veidi, sõime, käisime saunas ja tulime linna ära.

Esmaspäeva hommikul ärkasin enne seitset üles ja lippasin rongile. Ühikasse jõudes avastasin, et hakkamas on ainuke maailma kõige igavam loeng, nii et otsustasin selle üle lasta, aga et mitte tuleku pärast end morjendada, tuletasin endale meelde, et pean NAGUNII farmatseutilist keemiat tuupima hakkama ja no Tõnni kaisus mul vaevalt see nii hästi õnnestub. Mingi aeg käisin linnas korra - mul oli Pai Pagari voutšer ostetud pizza-või tex-mexpannakale ja teele. Siis koju tagasi, aga kuna uni võttis võimust, siis tegin enne õpilainele tagasiasumist paaritunnise uimaku. Siis õppisin ja mingi hetk jõudsin isegi trenni veel teha, sest Triin oli tööl.

Täna ärkasin enne seitset teps üles, sõin putru ja lippasin bussile, et ujuma minna, sest esimene loeng jäeti ära. Õigemini tehti järelvastajatele. Ujusin, mullivannitasin, saunatasin ja pärast jäin täpselt paar minutit bussist maha, mis käib niigi umbes sajandi tagant, nii et hüppasin hoopis mingi trolli peale, millega teadsin Kristiine juurde saada ja sealt jalgsi koju lipata. Ampsasin pirni, pakkisin koti lahti, kooli oma kokku ja siis läksin tarkust omastama. Farmakognoosia kestis vähem ja ülejäänud aja otsisime Karoliniga raamatukogus raamatuid ja materjali mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kohta, millest loeng teha, mida meil vanuritele teha paluti. Siis käisin söömas ja järgnes farmakoloogia seminar. Tegima kõigist viimase osa ravimitest kokkuvõtva tabeli, tutvusime preparaatidega ja muljetasime niisama. Kell 2 hakkas farmatseutilise keemia kontrolltöö järelvastamine, kui ma millalgi teatris käisin. Siis lippasin koju, sõin jogurtit-jõin kohvi ning keerasin magama. :D

Kella kuue ajal ärkasin. Plaanisin endale Pasta carbonarat teha, aga kuna ma olin veel nii uimane, siis mugisin hoopis küpsakuid õhtusöögiks. :D

Nüüd kuulan muusikat ja mõtlen, kas minna homme ka ujuma või mitte, sest meil jääb JÄLLE homne hommikune loeng ära. Eks ma katsun selle kiiremas korras välja mõelda ja siis magama sättida. :)

EDIT1: Vaatasin natuke ringi ja ma polegi maininud oma teatriskäiku, mida ma siin põgusalt mainisin. Igatahes üleeelmine nädal läksin juba kolmapäeval koju, et emme ja issiga teatrisse minna. Rakvere teatri etendus "Tuulte pöörises". Tõnni ema oli seda juba ammu kiitnud ja no OLI TÕESTI hea. Isegi väga. :) Nii et tasus vägagi ära minna ja seetõttu neljapäevasest kontrolltööst puududa, kuigi tavaliselt ma seda ei tee. (;

EDIT2: Pilte kah! :)

Sõbrapäev!

Ma pikalt ei hakka muljetama, sest ma olen tänase kontrolltöö pärast nii vähe magada saanud ja ikka tundub, et ei läinud just kõige paremini. Aga oh, well...

Tulin just mõni aeg tagasi Mustamäe prismast töölt. Karolinil oli jälle vaja kedagi ja ma olin nõus. Seekord olime koos Kristiga, sest oli Fresita degusteerimine ja samal ajal pidime õhupalle ka jagama, nii et üksi oleks see väga keeruliseks läinud kahte asja korraga teha. See tähendab, et degusteerimine lõppes juba tegelikult kell seitse, aga seal oli hea sossu ja ma lihtsalt pidin pitsat ja sooje kohupiimasaiakesi ostma ning end seal koguma enne, kui end selle õues märatseva tuisu kätte viskan, sest sinna läksime Kristiga koos kuskilt x-majade vahelt, aga üksi ma ei osanud KUSKILE poole hakata minema, sest ta läks KOHE kell 7 sealt õega kinno, ma jäin veel protokolle tegema. Lõpuks hakkasin kuskile poole astuma ja leidsin lõpuks ka mingi bussijaama, kust ma suvalise trolli peale hüppasin, mis kesklinna oli sõitmas. Käisin üksiti Virust ka läbi, et telefone kaeda, aga no ikka ei raatsi osta ühtegi. :D

Nädalavahetus möödus ikka tavapäraselt. Palju süüa tehes, veel rohkem süües, lebotades, trenni tehes ja saunas käies. :)

Tahaks praegu ka nii sauna, selline jahe olek on, aga no see võib täiesti ka magamatusest olla. Sõbralikke unenägusid!

Hello February!

Ausalt! Ma tahtsin nii mõnegi pildi siia jutu ilmestamiseks juurde lisada, aga LIHTSALT see nett ei lase seda teha ja homseni ma ka ootama ei jää (või hetkeni, mil inimesed KÕIK magama lähevad ja nett selle võtta kiiremaks muutub). Eks ma siis mõni teine päev ilmestan.
Ma olen ikka lootusetult mitteaktiivne postitaja. Igapäevaselt ei oska midagi kirjutada. Paneks siis mingeid fäänsisid piltegi, kui nett laseks, aga EI. Ja siis kui juba oleks nagu üht-teist kirja panna, on maailmakiire ja KÕIK muud asjad vajavad sel momendil tegemist.
Eelmine nädal läks kiirelt. Kontrolltöid oli ainult üks, kuid see-eest ikka blogida ei jõudnud. Lihtsalt nii kiire on kogu aeg. Tulen koju, söön, asjatan, teen trenni, käin pesus, söön ja nii ta läheb. Vahepeal teen veel hoolega oma e-õppe asju. Ja siis ongi juba kell 11-12 või midagi sinna kanti, kui peaks juba magama sättima. Eelmine nädal panin uued ripsmed endale. Kolmapäeva õhtul toimus meil Mai-Liisu juures väike istumine portugaallastega. Kristi ja tema korterikaaslane olid ka. Sõime (ja jõime) meeletutes kogustes. Ma tegin küpsisetorti ja puha. :) Vaatasin "Grown Ups"-e ja no varsti pidimegi bussidele jooksma, kui just taksoga poleks tahtnud koju sõita.
Neljapäeval sõitsin juba koju ja nädalavahetus möödus tavapäraselt. Oleks pidanud ehk õppimisele rohkem rõhku panema. Aga küüsi on vaja ju ka lakkida ja pilte teha, kokata, küpsetada, trenni teha ja lihtsalt telerit vahtida. Mingi õhtu oli meil mõnus Bismarcki mängimine. Algul oli kõik nii lootustandev, aga lõpuks ikkagi Tõnn võitis. Nagu peagu alati! :D
Pühapäeva õhtul saunatasime ära ja sõitsime Jõksu. Kuna mu pea juba päris tugevalt valutas, otsustasin kiiresti magama jääda. Täna ärkasin poole seitsme paiku üles, tegin kohvi, lugesin veel moment farmakoloogia materjali ja siis rongile.
Kontrolltöö läks loodetavasti normaalselt. Üht-teist oleks võibolla ehk rohkem pidanud teadma, aga üldiselt võib vist oma teadmistega rahule jääda. Siis elasin veel farmatseutilise keemia üle ja lõpuks sain koju sööma ja magama tulla. :D
Mingi aeg käisin poes, tegin endale imelist riisi-makra salatit ja sõin kõhu punni. Kooki pidin ka ostma (ja muidugi ka sööma). Niiiiiii ammu polnud ostnud (oma kunagist LEMMMMMMIKkooki - kräsupeakooki kirssidega), aga nüüd polnudki enam teab, mis NII hea. Vanasti tundus ikka midagi ebamaist.
Siis tegin trenni, vaatasin oma saateid, tegin samaaegselt moodle-s teste ja värke ning käisin pesus.
Nüüd peaks KÄHKU unele end sättima, sest mõtlesime Renatega hommikul vara-vara ujuma minna. Nii et hambapesud ja magama!

EDIT: Nagu näha sain ka mõned pildid juurde lisatud, nii et no problemo!