Kõike

Uhhhhh, vahepeal on NIIII palju mööda läinud ja ma lihtsalt pole viitsinud teha blogi, mis siis, et ma isegi üks päev üritasin, aga kuna need pildid (nagu ka praegu täiesti valepidi on, siis lõin käega). 

Nüüd on teised juba AMMU Eestist tagasi ja Tõnngi lõpuks siin. :)

Nädal on möödunud kiiresti. Töö, kodu ja üks päev tegin isegi TRENNI ratta-trenažööriga, mida ma siiamaani VÄGA VÄHE TEHA olen saanud oma nõmeda põlve pärast, mis alles tänaseks on enam-vähem korras. 

Täna olen hoolega salatit teinud ja varsti peaks mõningaid külalisi tulema Jaani sünkarit tähistama. 

Katsun järgmine kord tublim olla ja mitte nii ajuvabalt pikka vahet sisse lasta, mil mul mul enam midagi tarka öelda ei ole. 

Kaunist suve! :)

Juhanuspäiva!

Omnomnom, kui head hakklihaga pannkoogid need olid. Ma vist siiamaani tunnen seda maitset. :D

 Igatahes eile lebotasin ilma liialdamata lihtsalt TERVE päeva, sest ilm oli ka selline, et isegi Estellaga ei saanud jalutama minna. Ja niiväga kui ma ka ei tahaks trenni teha, ma ootan igaks juhuks ikkagi homse ära, mis arst arvab mu põlvest. Kui kõik peaks teoreetiliselt korras olema, siis usun, et ratta-trenažöör kärab küll alustuseks, sest kui mul see main-õnnetus juhtus, siis arst, kes mul Eestis oli, ütles, et ma siis jalgrattaga sõidaks, kui male ei kõlba...
Nii möödusid siis mu jaanipäeva "pidustused" kiisu-kutsu seltsis, E!-d vaadates ja süües. :D

Täna ärkasin poole 10 paiku üles, andsin kutsule süüa, sõin ise, vaatasin telerit, triikisin pesu, lebotasin niisama, sõin veel, käisin koeraga jalutamas. Ja pidasn vastu soovile trenni teha ja triikisin järjekordselt pesu selle asemel.

Nüüd lebotan järjekordselt ja tegelikult peaks hakkama magama sättima, aga ma usun, et ma peaks enne paar tundi voodis vähkrema, kui uinuks, seega olen natuke aega veel E!-lainel, kuni uni peale tuleb.

1 arginädal üle elatud

Kõigepealt alustan sealt, kuhu viimati pooleli jäin. Nimelt otsustasin kolmapäeva õhtupoolikul rullitama minna ja lapsed ühinesid ka minuga. Sõitsime üle tunni aja ja lõpulks koju tulles suutsin ma oma põlve jälle ära rikkuda. Niiviisi, et ma isegi koju enam sõita ei saanud, vaid pidin paljajalu võtma ja lonkama. 

Algul ma mõtlesin, et pole midagi hullu, aga hiljem, kui lihased olid "maha jahtunud", tuli küll hirm peale, sest mu jalg ei läinud ÜLDSE sirgemaks. Täiesti kõveras ja valutas ka HULLUPÖÖRA. Ainult longates sain kõndida.

Neljapäeval ärkasin tavapärasel ajal üles ja jalg polnud IKKA veel paremaks läinud, kuid kuna ma Janarile (vms) polnud rääkinud ka, siis pidin ikka tööle ennast kohale vedama. Seal ka kõik olid nii paanikas mind nähes ja ütlesid, et ma ei tohi kindlasti töötada selle jalaga. Õnneks oli mul selleks ajaks põhimõtteliselt kõik juba tehtud, kui tööpäev pihta hakkas. Siis pandi mulle artile aeg ja mind vaatas üle mulle juba tuttavaks saanud arst. Niimoodi ametlikult ja puha. Kuigi ma arvan, et ta oleks niisama ka mu üle vaadanud, kui ma ta vaatevälja sellise jalaga oleks sattunud, sest muidu polnud viga, aga ma tahtsin lihtsalt veendunud olla, kas mu põlv on vähemalt ÕIGES asendis, sest ta kipub mul vahel minema paigast välja, kuna mul neid sidemeid seal pole, mis rotatsioon tekkida ei laseks, ja arusaamaks oli LIIGA valus teda ise liigutada. Õnneks leidis arst, et ta on õiges asendis küll, aga vedelik on lihtsalt see, mis ei lase mul teda sirgemaks panna ning et see peaks paari päevaga ära minema, kui seal rohkem midagi ei ole juhtunud. Seega leppisime kokku, et kui esmaspäevaks pole paremaks läinud, siis pean ilmselt kuskile röntgenisse minema (aga seda juba kuskile mujale ja ilmselgelt maksaks see mingi röööögatu summa).

Mulle kirjutati Voltaren tabletid ka välja, mis ma pärast tööd kohe endale apteegist soetasin.  

Tulin koju, sõin ja siis otsustasin autost oma tabletid ära tuua. Muidugi võtme tuppa jättes ja teised olid ilmselt ammu juba Eestis selleks ajaks. Nii ma siis seal seisin, ilma telefoni ja rahata...Ainult autovõtmed peos. Esimese asjana mõtlesin, et pean nüüd mingeid aknaid lõhkuma hakkama(ja mis see kõik siis maksma veel läheb), siis otsustasin siiski natuke loogilisemalt mõelda ja esialgu vähemalt kõik aknad üle katsuda. ÄKKI on mõni lahti unustatud. Siiski mitte. Ainuke aken, mis lahti oli, oleks mind kõige tagumisse katlaruumi viinud ja seal on rauduks (seestpoolt lukustatav) ees, nii et seda ei olnud mõtet isegi mitte proovima hakata. 

Lõpuks tekkis mulle veel AINUKENE lootus, kust ma VÕIKS saada, milleks oli Merilini toa aken. Sellel on ees kruvitud raamidega võrk ja ma ei näinud läbi selle, kas SEE VÕIB olla veel see 1 ainuke aken, mis on lahti unustatud. Toppisin siis näpu läbi imepisikese augukese ja katsusin lükates. OLIGI LAHTI! Nüüd jäi ainult võrk ära lõhkuda! Siiski mõtlesin jälle natuke ratsionaalsemalt ja leidsin, et üldjoontes kergem on vist kuskilt kruvikeeraja otsida ja need 100+ kruvi lahti keerutada. Mõeldud-tehtud! Isegi redeli vedasin oma haige jalaga kuskilt saja kilomeetri kauguselt kohale. Õnneks ei läinudki igavikku, kui ma juba toas olin ja siis otsapidi väljas tagasi, et võrguraam uuesti kinni kruvida ja redel oma kohale tagasi viia. 

Ülejäänud päeva küll lihtsalt lebotasin ja võtsin päikesevanni. 

Lõpuks tulin tuppa, sõin, vaatasin telerit ja mugisin enda Eestist kaasavõetud pralinee-komme. :)

Siis tuli Meelis siia, mis mulle üllatuseks oli. 

Mingi aeg käisin poes, et kassile konservi osta ja lõpuks mugisin veel suure kausitäie jäätistki enne magamaminekut ära. 

Täna ärkasin 11 paiku üles(tööd ju polnud), tegin maski, võtsin oma rohu ja sõin hommikust.

 Siis otsustasin välja päikest võtma minna, sest kuni siiamaani(no eilne kaasaarvatud) ma polnud ju veel KORDAGI päikese kätte saanud. Apteek, apteek, apteek, kole ilm, apteek, apteek, kole ilm jne.

 ÕNNEKS on tänaseks päevaks põlv ka juba PÄRIS heas seisukorras. Päris sirgu veel ei lähe, aga vähemalt ei valuta enam nii ja ma saan TUNDUVALT paremini kõndida, kui siiamaani.

Hetkel tunnen end kõige suurema masterina koerakasvatamises, sest suutsin koera panna "õigesse kohta" kakama ja pärast andsin kenasti maiust ja puha, sest ausalt - selle kahe päeva jooksul olen ma pidanud juba sada korda ta kakat nende brand new muru pealt koristama. Loodame, et koer sai pihta ka nüüd ikka. :D

Igatahes on mul kõht juba päris tühi ja olekski viimane aeg endale pannukaid hakklihaga(!Oh, kui kaua pole midagi sellist endale lubanud!) teha. :) Tegelikult on külmkapis lihtsalt mitu pakki hakkliha ja Hurmi käskis need ära süüa, muidu lähevad halvaks ja ma mingi veregrupi pärast neid nüüd ära ka viskama ei hakka. Nii et bon appetit!

Nädala selgroog murtud

Lubatud pildi lisan täna, sest eile sain niigi alles enne 11 magama, siis polnud enam aega muljetama hakata. 

Eile ärkasin 5 üles, sõin müslit ja sõitsin tööle. Teine päev oli juba MÄRKSA lihtsam. Kõik oli juba puhas-korras. Palju meeldivam on teha!

Juba poole 11 sain tehtud oma asjadega, aga siis läksin palvelutallo kuute tuba koristama, mida Janar sealt minu juurest läbi käies mulle pakkus.

12 paiku olin ilusti-kenasti kodus. Teised sõid just hommikust, nii et sain nendega ühineda.

Siis lebotasin, käisin Liisuga jalutamas ja lebotasin veel, kuna ilm oli ka selline rõske ja unine. 

Lõpuks jäi vihm üle ja tuli päikegi välja.

Siis tahtsid lapsed ujulasse ujuma minna, mida me ka tegime. Vahi suve, eks!? Vähemalt sai mõnusa õhtuse trenni tehtud ujumise näol. :)

Siis tulime koju ja kell oligi juba pool 10. Püüdsin kooki hakata tegema, aga mune polnud, nii et jäi katki see esialgu ja sain magama minna. 

Täna ärkasin samuti viis. Sõitsin tööle ning ausalt öeldes läks juba nii kiiresti, et olin poole 11-ks kodus ning keerasin veel pooleteiseks tunniks magama. Siis sõime hommikust, tegin mustikakoogi valmis ja nii see aeg läks. 

Nüüd tulin natuke aega tagasi Liisuga kärutamast. 

Hetkel vaatan, et meile on meilile selline kirjake saadetud, et neid tahtjaid Portugalli on liiga palju ja nagunii 3 tükki ainult saavad. Kuid otsiti juurde riike, kellega annaks leping teha ja Türgi mingi ülikool oli nõustunud ning sinna on võimalik kahel saada. Ja üleüldse jäi selline mulje, et vaadake ja arutage omavahel ise selgeks, kes kuhu ja mõni ei saa üldse (või peab kuskile Soome minema, millest MA küll vaimustuses pole :D). Nii et ma ei teagi, mis siis nüüd saab.  

Homme lähevad teised kõik Eestisse ja ma jään koera-kassi-majavalvuriks. Reedel tööle ka minema ei pea, nii et tõotavad tulla päikesevõtulised jaanid, kui vaid ilm lubab, sest ausalt - sellist nalja pole juba aastaid olnud, et ma ikka veel kordagi veel päevitanud pole ja valge nagu luik olen.

Esimene tööpäev!

OMG! Ma ei oska muud siinkohal öelda. Ärkasin täna kell 5 üles, et kuueks tervisekeskuse juures olla, kuhu pidi Oleg tulema ja mulle võtmed tooma. Sõin müslit mustikate ja piimaga, harjasin hambad ning läksingi.
Varasematel aastatel olen tervisekeskusesse päris hea meelega läinud, sest seal (erinevalt enamikest kohtadest) on väga korralik koristaja ja ta ei jätaks eales mulle mingit saasta sinna.
PARAKU oli see koristaja juba tükk aega tagasi haiguslehele jäänud ja teda oli keegi Triin(u) asendanud. Nagu kuidas see võimalik on? Kõik oli sellise TOLMUKIHI all, et JUBE. Lihtsalt jube. Oleks siis mingid üksikud tolmurullidki (sellest võiks eeldada, et vähemalt on pestud, aga midagi on lihtsalt mopi vahelt maha jäänud, aga ei - lihtlabane tolmukord IGAL pool. Ja ma ei liialda! Ma ei saa aru - EI OLE JU nii raske iga päev kõik lihtsalt tõmmata üle. On kogu aeg kõik KORRAS ja ei pea niiviisi NÜHKIMA, et ikka iga viimane tolmukübe ja mustus kaasa tuleks, sest kui iga päev lapiga (kas või kiirelt) üle tõmmata, siis ei saagi seda tolmu ju kuskile tekkida.
Igatahes oli mul järjekordselt selline suurpuhastust teostava inimese tunne, aga ma lohutasin ennast sellega, et juba homme on kergem, sest suurem kõnts on ära. Sellepärast need tervisekeskuse inimesed olid nii kohutavalt rõõmsad mind nähes. :D
Vähemalt ajaliselt "üle" ei pidanud olema oma tööajast, aga vahepeal oli küll selline tunne, et võtan-viskan kaltsu nurka ja kõnnin minema...homme tulen ja jätkan! :D Seega 12 paiku tulin koju. Käisin poes piima ja või järel, tegin mannaputru, sõime ja siis olin niisama asjalik. Koeraga olen juba söberiks saanud, sest algul küll urises veidi, aga noh, olgem ausad, uriseb siiamaani (esimene hetk), kui ma olen riideid vahetanud ja välja ilmun. :D Aga ehtne mõmmi on küll. Homme või millalgi võin pilte ka teha temast. :)
Siis vahepeal jalutasin Liisuka väljas kärus magama, tegin õhtuks kartulit, hakklihakastet ja salatit söögiks ning käisin pärast seda kenasti jooksmaski, nii et üsna produktiivne päev.
Nüüd, pesust tulnuna, peakski hakkama magama end sättima, sest eile niigi venis see magama jäämine kuidagi väga öösse. Küll oli palav, küll Marius oma kõva häälega jne.

Head und!

Soome

Eile sain kodus kõigega kenasti hakkama. Asjad pakitud, auto puhastatud, aknad pestud, trenni tehtud ja veel nipet-näpet, mis vajas korda tegemist enne minekut. 

 Mul on tunne, et sai vist JÄLLE liiga palju asju kaasa veetud. Nagunii jälle pooli riiseid ei pane selgagi ja nende järele, mis ma külma südamega koju jätsin, tuleb vajadus juba homme kätte. See kipub alati nii olema.
Õhtul viskasin siis kiiruga asjad auto peale, viisin ema ühele sünkarile, tõin isa korraks koju, et ta mulle kenasti kütet autosse valaks ja siis viisin söberite juurde tagasi.
9 paiku jõudsin linna ja läksin Selverisse tsoplema, et üht-teist söögiasju kaasa osta. Hapukoore muidugi unustasin esimese ropsuga ära, nii et pidin enne kümmet veel Maximast ka läbi lippama.
Siis olin mingi aja Tõnni juures ja lugesin raamatut kuni tema tulekuni kalalt-rabarokilt. Pidasime plaanid valmis, millega ma siis lõpp-kokkuvõttes Soome lähen ja leidsime siiski parimaks variandiks Tõnni autoga tuleku. Niisiis tõstsime keskööl rõõmsalt asju autodest ümber ja lõpuks ma-ei-kujuta-ette-mis-kell saime magama ka.
Pool 5 saabus eriti ruttu pärale ja siis pidin kiirelt kohvi endale tegema, paagi täis tankima ja sõitma hakkama. Terve tee pabistasin, kas ikka jõuan õigeks ajaks Tallinnasse, aga kenasti sain hakkama. Tallinnas ma polnud ka väga kindel, kas ma ikka tean, kust sadamasse sõita, kuid kõik oli lihtsamast lihtsam.
Laevasõit oli (või vähemalt tundus) pikk, sest ma unustasin totaalselt raamatu ja ristsõnad autost kaasa võtta - tulin rõõmsalt kaks kätt taskus ja pisike kotike üle õla. Isegi LÄPAKAT ei märganud võtta.
Soomes pabistasin ka sõitu, kuna ma polnud ju kunagi SILMI LAHTI hoidnud, kui me laevalt maha olime sõitnud, nii et mul polnud õrna aimugi, kuhu minna. Street view-ist vaid vaatasin marsruudi valmis, aga no sõidukiirus oli meeter tunnis(korralik ummik siis), nii et isegi kõige uimasem oleks õiged teeotsad üles leidnud.
Jõudsin täpselt keskpäevaks siia. Vaatasin kutsud, Liisud, kiisud-asjad üle, sõin ja lebotasin-muljetasin niisama teistega.
Hiljem läksid teised linna kuskile ja ma jäin lastega koju. Panin Liisu magama ja vaatasin oma E!Entertainment kanalit, mida mul kodus ei ole. :D

Mingi aeg helistasin kellelegi (Janari number, aga keegi Oleg võttis vastu), et küsida, kuidas ma hommikul võtmed saan, et tööle minna ja too lubas tuua mulle kella kuueks tervisekeskuse juurde.
Nii et ausalt öeldes olekski tagumine aeg end magama sättida. Seda enam, et juba täna öösel jäi unest sutike puudu.

Asjaga ühel pool

Kuna mul teoreetiliselt aega eriti muljetada ei ole, teen asja lühidalt, et siis hakata oma tegevusi teostama, mis mul täna vaja teha on:

• pakkida asjad
• pesta auto
• vajalikud asjad osta
• trenni teha
• lõpuks tahaks aknad ka väljast puhaks jõuda pesta

Kolmapäeval läksin rattaga linna, jäime ööseks sinna ja neljapäeval tulin sellega pärast praksi koju. Tegin endale püreesuppi ja olin niisama asjalik. 

 

 Siis otsustas meile hoovi mesilassülem tulla ja ära ka ei läinud, nii et terve hoov oli süsimust ja kogu aeg oli tunne nagu sõidaks traktor majast mööda. Lõpuks nad maandusin meie vahtral ja siin on üks pilt ainüksi mesilastest moodustunud hunnik. Isa kutsus vastvärske isa Everti neile järgi ja tänaseks on plats neist puhas, sest eile hommikul neid oli veel terve posu - mahajäänud nimelt. Otsisid ilmselt emasmesilast paaniliselt taga.

Eile ärkasin 7 ajal üles, kokkasin valmis maailma parimad rabarberimuffinid ja lippasin poole kümneks viimasele praktikapäevale. Kõik oli hea ja tore ning isegi veidi kahju oli ära minna. Juba nii ära harjunud. :)
Aga sellegipoolest saan LÕPUKS ometi suvemõnusid ka nautima hakata, sest nagu näha on SOE ka lõpuks vahepeal kohale jõudnud. Päevitada ja ujuda... Mmmmmõnus! Üldse ootan juba nii Soome minekut.
Koju tulin bussiga, sest isa oli vahepeal mul töö juurest läbi käinud ja autoga minema läinud. Tulin koju, tegime emmega kana, riisi ja salatit, sõime ja siis ma lebotasin sajandi niisama, selle asemel, et trenni näiteks teha.
Igatahes lõpuks sain oma ühe raamatu ka vastu keskööd läbi ja viimane aeg oli magama jääda.
Täna ärkasin 10 paiku üles, tegin putru endale ja nüüd olen siiamaani püüdnud kuskilt otsast alata. Ja ausalt öeldes, et on juba kreemide-postikute tavaar enam-vähem koos, mis kaasa tuleb võtta. :D

Päikest!

4 aastat

Siiamaani on päevad möödunud tavapäraselt. Argipäevadel töö ja kodu ning nädalavahetusel koristasin, kokkasin, tegin trenni ja lebotasin niisama. 

Täna oli meie neljas koos-olemise aastapäev. Kiiresti on ikka aeg läinud. Uskumatu! Tegin selleks puhuks eile kooki, ostsin Fresitat ja ka ühe väikse kingituse. Nii et täna pärast õhtusööki sai ikka LIIGSELT kooki peale mugitud, sest Tõnn ise tõi ka ühe koogi veel. :)

 Tegime ka rituaalselt koos pilti ja nii see aeg läks.

Trenni ei teinudki täna, kuna kõht oli nii täis ja üldse selline lebo-jalka vaatamise tuju.

Nüüd peakski minema alla ja vaatama, mida mu ahjus valmivad leivad endast kujutavad(loe: temperatuuri alandama), nii et olenemata suurest unest ei saa ma veel põhku pugeda. Loen siis seniks raamatut ja jälgin jalgpalli poole silmaga.


PS! Ma mõtlesin täna, et ostan endale apteegist üht-teist, mis kindlasti suvel ära kuluvad (a la plantsentaampullid, silica tabletid, kakaovõi jpm) ja mul läks reaalselt üle 50 € maksma. :D Uhh! Vähemalt ei pea nüüd ilmselt tükk aega midagi apteegist ostma...loodetavasti.

Nädal suvele lähemal

Aeg läheb kiiresti! Ainult nädal veel ja ma olen juba Soome poole end ilmselt sättimas. Pean muidugi enne Janarile helistama, sest muidu ta oleks täiesti võimeline mulle alles järgmine nädal samal ajal helistama, et tule nüüd.

Enda kiituseks võin öelda, et eelmisel postituse lõpus pidama jäänud trenniplaani teostasin ära. Läksime emaga jooksma, mis ei olnud küll teab-mis intensiivne, aga vähemalt midagigi. :)

Praktikapäevad on möödunud kenasti. Tõnni ainult pole minuga olnud hiljem koju tulles. Ta on linnas tööl/jalkat mängimas olnud. Ja praegu veedab ka aega linnas, kus ilmselt arvas telerist tulevat lahedam jalka, kui see seda siin oleks. Või jumal teab... No ja kalale kavatseb ka poole öö pealt minna, nii et arusaadav. :D

Igatahes lõpetasin tunnike tagasi ühe mõnusa trenni, käisin pesus, panin sojaoad likku ja tegin leiva pool-taignagi valmis. :)

Nüüd on tagumine aeg magama jääda. Head ööd!

Rõõmusõnum!

Esiteks oli mul vägagi plaanis eile ka postitus teha, aga ma suutsin oma rumala peaga kaamera juhtme koju jätta, kui ma linna minekuks kiirelt oma tavaari kotti loopisin ja nii ta läks...

TEISEKS (mis siiski on tähtsuselt pigem esiteks) saab Tõnn puhkust võtta ja ka Soome tööle tulla, nii et me saame siiski KOOS muist suvest veeta.Ta polnud siiamaani küsinud eeldades, et nagunii ei saa enne kuut kuud, aga siiski-siiski. :)

Eile ärkasin juba 7 ajal üles. Ja täpselt samal põhjusel nagu alati - hirmus, et muidu jääb Tõnn ka uuesti magama. Tegin siis hoole ja armastusega kohvi ja ainukest putru, mida Tõnn on nõus sööma - mannaputru. Siis saatsin mehed tööle ja jäin ise kohvitama, kreemitama ja end tööks korda sättima. :)

 Linna läksin Enekaga, kellega ma eelmisel õhtul kenasti kokku olin leppinud mineku. 

Linnas olime 9 läbi 20 minutit ja OH issand, pensipäev oli juba täies hoos. Apteegis ei saanud pissile ka minna. Kogu aeg oli kilomeetrine järjekord taga. Alles lõuna paiku jäi asi rahulikumaks ja sai hakata isegi söögi peale mõtlema. 

Ostsin köögiviljasalatit ja halvaasaiakest, millest mulle vist juba aegamisi sõltuvus tekkima hakkab. :/ Pärast lõunat oli veel mõned tunnid vastu pidada ja siis võis raamatu seltsis mõnusalt bussiga koju loksuda. 

Kodus hakkasin esimese asjana muidugi õgardama. Ja sõin ja sõin ja sõin ja sõin kuni lõpuks Tõnn mind endaga linna kaasa kutsus.

Linnas lebotasin kõigepealt sajandi niisama, kui Tõnn jalgpalli mängima läks, siis käisin jooksmas teps, venitasin, käisin pesemas ja lõpuks tuli Tõnn koju tagasi.

Siis läksime poodi ja ostsime nänni jalka vaatamise kõrvale. Õunad ja šoks olid ka, aga ma neid ei võtnud pildile. 

Tulemus oli eeldatav, kuid sellegipoolest olid eestlased päris tublid. :) Eriti mängi algul. 

Lõpuks jäime tuttu, sest üks meist magas juba viimasegi värava ajal sügavat und. 

Täna ärkasin järjekordselt õige varakult juba üles, aga ma tükk aega veel pigistasin silmi kinni ja pikutasin niisama. Lõpuks läks Tõnn tööle ja ma vaaritasin endale kaerahelbeputru. Nii suure hunniku, et mul veel lõuna paiku ei olnud kõht tühi, aga no imelik oleks söömist edagi olnud ka lükata. Niisiis läksid loosi järjekordne köögiviljasalat, kohupiimakreem ja halvaasaiake. :D No ja siis veel mõned küpsised, kommid ja glasuuriga sefiir. Oh well!

Pärast tööd jäi veel näppu üks halvaasaiake ja šokolaad. Ma pean enda magusaisusid hakkama taltsutama! Suvi on juba peaaegu käes, võiks öelda. Aga homsest siis, ilmselt! :D

Kuna mu isa oli vahepeal autoga linna tulnud ja siis Tõnni käes olnud tööautosse üle kolinud, sain mina sellega koju tagasi sõita. 

Nüüd olen siiamaani AINULT lebotanud ja söönud, lebotanud ja söönud.

Aih, siiski, valetan - enne käisime emmega väljas ja rohisime pisut. 

Nüüd olen suurima dilemma ees - kas rahuldada oma suur unevajadus ja jääda kohe praegu magama või minna jooksma/teha programmi järgi trenni vms. 

Selge on see, et siia ma enam jääda ei või. Ilusat ööd!

Wihoo!

Ärkasin hommikul Tõnni äratuse peale ja enam magama ei saanudki jääda, sest mul on kogu aeg hirm, et muidu Tõnn jääbki magama tagasi, sest ta ei tõuse KUNAGI kohe üles, vaid ma pean vähemalt 10 korda peale käima. 

Voodist välja tulime poole paiku. Sõime hommikust ja ma jäin veel üksi koju kohvitama, kui kõik teised tööle/kooli läksid. Siis kreemitasin, riietusin ja sõitsin linna praktikale. Läksin tavapäraselt üheksaks, kuigi nüüd pole enam vahet, mis kellaks ma lähen, sest ma ei võta enam hommikuti kaupa vastu. 

Kuus tundi läks kiiresti nagu tavaliselt. 

Koju naastes hakkasin koristama ja peagi ka süüa tegema, kui teised olid ka koju tulnud. Sõime õhtust ja siis läks Tõnn linna jalkatrenni. Oleks võinud seda juba hommikul teada, siis ma oleks rattaga linna läinud, sest ma arvasin, et ta tahab kindlasti oma uue veloga vurama minna (koos minuga muidugi). 

Ma tegin sel ajal siis oma programmi-trenni, koristasin, käisin pesus ja kreemitasin end.

Nüüd vaatan "Supermodelle" ja lebotan niisama. Homme saan Enekaga linna, nii et no worries!

Tartut ja kõike

Homsest hakkan tihedamalt postitama. Vähemalt püüan. Ausõna! Nii on ikka jube tüütu hakata kuskilt otsast miskit meenutama.

Üldiselt olid kõik tavapärased praktikapäevad. Läksin rattaga/autoga/bussiga linna ja kolme ajal rõõmsalt koju. Siis tavaliselt koristan ja majandan nii kaua, kui veel kedagi kodus pole ning mingi hetk hakkame empsiga õhtusööki valmistama. Söömine, trenn, lebotamine ja magama ära. Simple as that!

Ainult neljapäeval oli väike erinevus, kui pärast praksi läksin juuksurisse. Lasin juuri salgutada ja otsi lõigata, sest no kammida oli juba peaaegu ilmvõimatu neid. :D

Eile ärkasime 10 paiku üles, siis sõime hommikust, tegime trenni ja võtsime suuna Tartusse üle tüki aja. Kuna meil läks igal pool nii palju aega, siis otsustasime enne linna jõudmist Laevast läbi käia, et sealses kõrtsis (vms) keha kinnitada. Tõnn sõi kana ja ma kala. Muidu oli täitsa maitsev, aga salatit oleks võinud rohkem olla ja "lihast" vähem, sest olgem ausad, päris tasakaalus see asi nüüd küll ei olnud. :D

Siis jõudsime lõpuks Tartusse ja esimese asjana käisime Sepa turult läbi. Ma ostsin endale ühed samasugused uued jalanõud nagu mul juba varem olid, aga need on lihtsalt nii kenad ja selle raha eest võin neid vabalt 2 x aastas ka osta. :D

Tõnn leidis endale kiirkorras ühed normaalsed kalamehepüksid ka ja rohkem ringi ei saanudki vaadata, sest kõik pakkisid juba meeleheitlikult. 

Pärast seda käisime Zeppelini Hawais ja Sprtlandis Tõnnile uut ratast vaatamas. Kuna me ei suutnud kohe otsustada, millist võtta ja millist jätta, siis käisime vahepeal Taskus ja Kaubamajas ringi, et siis mõtteid veidi koguda. 

Hiljem auto juurde naastes otsustasime siiski Lõunakast ka läbi käia, et sealse Rademari valikuga tutvuda. Ja lõpuks sealt me selle ratta ära ostsimegi. :) Endalgi tuli selline isu uue ratta järele peale, aga siiski suutsin ennast talitseda, sest no Soome ma vist ikka seda kaasa ei veaks ja no eks siis võibolla pärast suve vaatab seda asja.

Tagasi linna tulles käisime Kotka keldrist läbi ja võtsime mõlemad Caesari salatid. Ja no ausalt, kui siiamaani on kõigest super hea mulje jäänud, siis see salat oli küll kõike muud kui Caesar. Jää/Rooma salati asemel oli suvaline peakapsas ära riivitud, parmesani asemel olid mingid lihtlabased mozarellakuubikud ja üleüldse oli kogu salat nii peeneks hakitud nagu oleks tegu mingisuguse kartulisalatiga. 

Vähemalt oli Latte maitsev. :)

Kõhud täidetud, läksime kinno "Diktaatorit" vaatama. Ja kui ma pole tihti just KÕIGE suurem komöödiate fänn, siis see oli küll lihtsalt niii-niiiii kift. Kogu aeg oli suu kõrvuni. Ja no näitleja on lihtsalt super(kuigi Borat tundus mulle siiski vahest liiga labasena), et oskab nii hästi kõike välja mängida ja ei jää selline "pingutatud nalja" tunne nagu paljude-paljude komöödiate puhul. Igatahes see raha läks küll asja ette. :)

Lõpuks olime 12 paiku kodus, tegin veel kiiruga leivataigna valmis ja panin vormidesse ööseks kerkima, et siis hommikul mõnusalt ahjusooja leibu teha. 

Täna hommikul tegin veel lisaks sojapiimast ja okarast pannkooke, mis olid ka väga maitsvad, istutasin paar lille veel ümber ja siis läksime Tõnniga ratastega sõitma. Tegime Kantküla-Vaiatu ringi ja oli täitsa 13.4 km pikk, kuigi ma olin seda vähem arvanud olevat. 

Siis tegime veel natuke lihasharjutusi/venitusi peale, ampsasime veidi üht-teist ja siis pidasin õigeks hetkeks hakata riisi-tuunikalasalatit tegema. Väga tervislik tuli, sest hapukoort ei lisanud kübetki - tegin maitsestamata jogurtist, tofust ja jogurtimajoneesist hoopis selle kastme. 

Siis sõime ja nüüd läks Tõnn kalale ja ma mõtlesin ühe kiire postituse teha, mis siiski polnud nii kiire, sest pildid laadisid kuidagi aeglasemalt kui muidu, aga no elab üle.  

Päikest!