Viimane päev valmistamas

Minu vabandused...

Üks päev ei viitsinud kirjutada, sest midagi erilist ei olnud juhtunud ja teine päev käisime Karoliniga väljas. Kaua me ikka istume siin hostelis. Seda enam, et PRAEGU oleme me põhimõtteliselt südalinnas, aga homsest jääb see lõbu ära. Siis kolime oma asjadega haigla kanti ja linna saamiseks peame hakkama metrooga sõitma. 

Pilte paneks rohkem, aga mu telefon ei taha laadida neid siia üles ja juhe jäi üles tuppa, et neid arvutisse tõmmata, nii et ehk siis hiljem millalgi lisan veel pilte. 

Eile tulime töölt koju, sõin ennast palliks, veeresin tuppa, pikutasin-unelesin natuke aega ja siis lakkisin küüsi, sest olin see sama päev käinud haiglas üleeilsest poodlemisest testerdatud küüntega, mis nägid välja ikka äärmiselt jubedad. :D

Pärast seda mõtlesin tükk aega jooksma minna, aga nii imelik ilm oli ja pimedaks kiskus ka juba, nii et jäi minemata. Selle asemel läksime mingi aja pärast Karoliniga linna jalutama. No ikka ülimõnus koht on. Ja poed ja kohvikud ja baarid ja kõik... Käisime ja ostsime mulle ära kella ja käevõru, mida ma juba eelmine nädal tšekkimas käisin, aga osta ei raatsinud. 

Siis istusime ühte eriti mõnusasse ja hubasesse La Bohemesse. Ma isegi ei oska talle tiitlit anda - oli seal tegemist baari, pubi või loungega. Igatahes oli äge koht, kuhu võib kindlasti teinekordki minna. Istusime, jutustasime ja jõime valget portveini. Sangriat maitsesin ka seal. Ja see oli NII hea. Hoopis teise maitsega(st ilmselt ise kokku segatud), kui see mida poes müüakse. :)

Kesköö paiku hakkasime koju tulema, aga kõht oli vahepeal juba tühjaks läinud, nii et lippasime päris suure ringi veel sisse, et Mäkist üks kanawrap veel võtta. No ja siin hostelis need nussasaiad ka isutasid, seega sai neid ka natuke manustatud. Ausalt, ma tunnen ennast ise juba saiana varsti. Haiglas ka peaaegu iga päev sööme seal pauside ajal mingeid saiu ja saiakesi, aga no nii hea on ja mis Sa muud ikka igavusest teed! :D Eriti Lanche, mis kujutab siis endast grilli vahel tehtud saiu, mille vahel on juust ja sink. 

Hommikul läksime tööle ja mõtlesime, et läheks niisama (ilma piletit ostmata, sest mingi päev ma reaalselt vihastasin nende masinate peale, kus saab raha oma sõidukaardile laadida - KAKS, NELIKÜMMEND läks tühja, sest masin võttis raha, aga kaardile pileteid ei tulnud) ja no JÄLLE olid need kontrolörid platsis (metroos sees). Läksime kärmelt järgmises peatuses maha ja pidime ikka endale piletid ostma. Õnneks saame HOMSEST hakata oma mitmekümne euriste kuukaartidega sõitma. :)

Igatahes, nagu me ennist mainisin, oli täna mu viimane päev üleval korrusel ise ravimeid teha ja ma hakkan nii igatsema neid tädisid. Ma näen ju iga päev, mida see Karolin seal all teeb ja no way. Kõik tormavad seal ringi pahurad näod peas ja kellelgi poleks just kui sekunditki aega, et Sinuga tegeleda või Sul midagi otsida aidata. Minu tädid räägivad 24/7 ja on maailma rõõmsaimad inimesed... Ainult naeravad ja on heas tujus kogu aeg. :)

Nüüd oleme juba tund aega hostelis olnud. Ma tahaks jooksma ja pesema minna. Samas on JÕHKER uni, nii et ma ei teagi kohe, mida teha.

Oli meeldiv!

Segunda-feira

Tegin ükspäev nii armsa pildi ühest onust, kes a la keskväljakul oma kutsust pilti üritas teha. Lihtsalt nii armas, kuidas see koer seal ühe koha peal seisis ja oma peremehele kuuletus. :)

Tänane päev oli kohati meeldiv, siis natuke vähem meeldiv ja lõpuks ikkagi võib päeva õnnestunuks lugeda.
Haiglas oli päris hea - sain juba rohkem ise igasugu mikstuure ja lahuseid teha ja aeg läks sellevõrra kiiremini, kuigi nendest tunniajastest pausidest ei saa ma endiselt aru.
Pärast kooli tulime hostelisse ja pidime viimase summa ära maksma. Uhh, siis tilkus küll süda verd, aga noh, mis seal's ikka. Vähemalt olime õnnelikud, et saame reedest oma koju kuni selle momendini, kui see omanik meile kirja saatis, et selle naise (kes seal praegu elab) lend tühistati ja kas me oleks nõus alles neljandal sisse kolima, et ta küsiks 50 eurot vähem üüri ka. IGAL ühel oleks veel vähemalt 50 euri läinud siin nende ÖÖDE peale. Ausalt, siis tekkis küll selline tunne, et peaks vist natuke rahustavat hingamist tegema. Igatahes kirjutasime vastu, et tegelikult ei ole eriti nõus ja äkki oleks mingi muu variant veel kaalutav... ja thank god, et selle aja jooksul, kui me Karoliniga Gaia pool jooksmas käisime, oli naine meile kirja vastu saatnud, et ta on nõus meiega ja mõtleb midagi muud siis välja. Huuuuuuuh! :)
Käisin pesus ja nüüd olen suht õhtu otsa jälle lebotanud. Me ikka peaks rohkem linnas käima, me täna mõtlesime... Nagu maailma suurimad no-life'rid siin elutoas oma läpakatega. Eile oli mul näiteks kõige imelikum tunne maailmas. Kristi ja Karolin olid ka juba tuppa läinud ja ma olin AINUKESENA siin all läpakaga. Terve tuba oli inimesi täis, mingid mängisid kitarri, laulsid. Kõik rääkisid ja naersid omavahel ning mina istusin (inimeste keskel) nägu arvutis ja isegi pilku ei tõstnud kordagi. :D
Kaua ei tahtnud seda tunnet taluda ja läksin tuppa magama ära. On esmaspäeva õhtu ja kell hakkab meil 11 saama (sest mu blogi näitab eesti aega ja ma vist ei muuda seda ära ka). Igatahes peaks ka end nüüd üles sättima ja magama üritama jääda.

Boa noite!

Juttu ka

Käisingi eile jooksmas, nii et ma olen kohe päris rahul endaga. Täna oleks ka tahtnud minna, aga jube vihmane ja pime on juba, seega jääb homse peale. 

Jooksin suvaliselt ringi, sest kuskilt konkreetsesse kohta minna ju veel ei oska. Ja jõudsin täiesti juhuslikult kõrgeima silla otsa, kus ma käinud olen. Sealt jooksis metroo- ja jalakäiateed. Tegin kiire peatuse, et seda ilu jäädvustada ja lippasin edasi. Käisin omal jalul Gaia pool ka siis ära, sest siiamaani oleme ainult autoga seal käinud ja no päris uhke värk ikka. 

Tulin koju, venitasin natuke, käisin pesus ja siis tegime väiksed sangriad. No ja nii ta läks... Siis tegime kiired pesuskäigud, sättimised, Kristi võttis alt baarist ühe caipirinha ja olime juba täitsa minemas, kui Karolin arvas, et ta ei tunne enam ennast kuigi hästi pärast ja peab magama minema. Nii siis läksme kahekesi. Tatsasime kaardi järgi soovitatud tänavale, mille leidmisega natuke raskusi oli, sest kõik tänavad olid pakult rahvast täis ja no nii oligi. Nagu Eestis mingi aastavahetuse kogunemine kusagile platsile enne südaööd. 

Igatahes leidsime lõpuks õige tänava üles, aga sisse ikka kusagile minna ei osanud. Siis käisime We Love Porto klubis. Selle omanik pani meid kenasti neljapäeval taksole ja on ka vahetusõpilaseks Eestis käinud. Ta lubas alumisel korrusel olevast klubist jaki kohta uurida, mis Kristil seal olles õhku haihtus, aga no ilmselgelt ta ikkagi ei küsinud. Igatahes tulime sealt suht kohe tulema ja kõndisime paar maja edasi ja no seal oli küll äge pidu. Isegi suitsu ei tehtud sees, muusika oli ka hea ja täiesti juhuslikult meile vahepeal teed juhatanud sakslased olid ka sinna samma läinud. Missugune kokkusattumus. 

Igatahes mekkisime veel mõned klaasid sangriat, tegime tantsu ja lõpuks tulime koju tagasi. Kahjuks me olime totally lost ja olime sunnitud takso võtma, kes pani meid ka kuskile x-kohta, sest ta ei pidavat kuskilt keerata saama (need ühesuunalised tänavad, you know) ja me ei osanud IKKA koju minna. Siis võtsime uue takso ja lasime Trindade metroojaama juurde viia, sest hosteli aadressi me küll peast ei tea ja sealt IKKA oskame koju minna.

Siis köögist kiired juustusaiad ja tee ning siis põhku ära. 

Täna ärkasime moment enne 11 üles ja jooksime kiiresti hommikust sööma, et mitte seekord ilma jääda. Siis netitiirud ja niisama pühapäevane elutoa lebo. Seda lebo saame täpselt reedeni veel teha ja siis saame LÕPUKS ometi oma pessa. 

Äärepealt polekski täna välja minna jõudnud, sest isegi poest lubas Karolin meie tavapärased juustud ja jogurtid ära osta, aga siis läks jutt mäki peale ja no olgem ausad, kõigile tuli elu sisse. Jalutasime linna, manustasime mõnusama koguse räpstoitu ja käisime poes, et endale asju osta, millest riisi-kana-köögivilja söök valmitada, et homme tööle kaasa võtta. :)

Vahepeal oli hosteli-retseptsiooni-tüdruk(Eestis eelmine aasta vahetusõpilane KAAA olnud) kooke teinud ja jagas neid nii armsalt kõigile. 

Saime suures koguses magusavajadust rahuldatud, sest koogid olid ikka ülimagusad, aga hea oli ikka. :)
Nüüd oleme õhtu otsa jälle lebotanud siin all. Sõime just kerge õhtueine veel, pakkisime söögid külmkappi ja tegime teed.
Peaks üles ära sättima, sest täna on see elutuba kuidagi eriti ülerahvastatud ja väga pole isu siin istuda.

Ilusat uut töönädalat!

Or...

Seega vale ühendus, aga muljetada endiselt ei jõua. Hea, kui poeski viitsiks ära käia. Nälg hakkab juba silmanägemist võtma. :D Mäki juustuburksidest ka ära ei ütleks praegu. Mmm...
Anyway, saime lõpuks enda veebruarist sissekolitava korteri omaniku kätte. See on ka üks asi, mis mind nende portugaallaste juures häirib. Kui Sul on telefon, siis kanna seda endaga, mitte ära avasta kõnesid/sõnumeid mitu päeva hiljem või jäta üldse avastamata (mitte, et me nüüd nii paljude portugaallastega ise suhelnud oleks, aga võttes eeskujuks Catia ja nt selle sama korteriomaniku ning kõik need kõned teistele korteriomanikele, millele nad vastata ei suvatse, siis jah, nii on). Saame nüüd kindlalt oma koju kolme öö pärast kolida. Can't wait! Hostelist on juba kopp ees, kuigi me oleme siin juba nagu mingid püsielanikud, siis ikkagi tahaks hommikul putru keeta ja kas või poolpaljalt toas ringi lipata.

It's Raining Men

Üldse on siin Portugalis selline huvitav asi, et üks hetk paistab maailma kõige eredam päike ja murdosa sekundi pärast sajab vihma. Igatahes täna vist ei ole lootustki päikest näha. 

Muljetaks eilsest ka, aga ilm ei soosi millegi tegemist, nii et ehk hiljem millalgi. :) 

Kaunist pühapäeva! 

Pilte

Ja üks tuuninguga pilt ka:

Ilusat õhtut!

Poetiirust

 KIKO poodi olen juba ammu kunagi netist googeldanud, sest see pidi päris hea pood olema. Läksin lip-plumper huuleläiget ostma, aga sain hoopis veel mõnusama palsami, huulepliiatsi ja küünte jaoks pintsli, millega kaunistusi teha. :)

 H&M-st sain pluusi, prillid ja pintsli. Need oli natuke kallim ost - kokku 20 eurot.

 Orgigemist kauneim kleit maailmas - 22 euri.

Ja kuskilt suvalisest poest 5 eurised saapad, sest ma ei viitsinud enam kõrgete kontsadega ringi tuiata.

Igatahes eile jõime niisama sangriat, välja ei hakanud minema, aga seda teeme ilmselt täna.
Mina ärkasin varem kui teised. Istusin korraks netis, käisin all söömas ja lõpuks sain Karolini ka üles aetud. Tema sõi ka ära, siis tegin enda asjadest pilti ja sättisime end riidesse linna minekuks. NIIIII mõnus päike oli täna. Lihtsalt USKUMATU. Käisime veel igal pool poodides, ostsime mingist poekesest väikesed veintsipudelid, pähkleid ja läksime jõe äärde istuma. Elav muusika seljataga, kõrvetav päike - kas saab olla veel mõnusam. :)

Pilte tegime ka, aga neid ei hakka praegu panema. Hiljem ehk... SEST hetkel otsustasin ma jooksma minna. Whoop-whoop! 

Partyl ka käidud

Eile sai siis mõeldud algul, et võiks välja minna, aga see polnud kuigi kindel. Mingi hetk tuli siia keegi (juba eelmine nädal saime teada, et siin käib asi nii, et hostelitest käib keegi ja korjab mingi rahva "peale" ja siis maksad talle mingi summa ja tema viib pidudele + mingid joogid on ka sees) ja pakkus oma peovariandi välja. Kuna mina olin samal ajal pesemas, otsustasid teised siis minu eest, et sinna me lähmegi.
Teised käisid ka pesus, panime riidesse, sättisime korda end ja siis oli veel täpselt 10 minutit keskööni aega, et alt kena kõhutäis oma pastat veel ära süüa. Kiired klaasitühjendused sangriat ja püstijalu ampsud ning võisimegi minna. Muidugi see peale võtmine, et tähendanud mingit sõiduvahendit, vaid lonkisime omal jalul mööda linna erinevatesse kohtadesse.

Esimene klubi oli JUMALA tühi. Ainult meie ~10-nene grupp. Jõime oma tasuta joogi ära ja nõudsime järgmisesse kohta minekut. Seal oli juba natuke rohkem rahvast. Saime 2 sangriat ja niisama jutustada.
Kolmas koht seevastu oli puupüsti rahvast täis ja Kristi suutis oma jaki silmist lasta ja läinud see oligi. Me küll mõtlesime täna sealt läbi käia, aga me ei olnud kuigi kindlad, kas me selle iseseisvalt üles leiame, sest koju tulime ka esimese ette juhtuva taksoga.

Muusika oli hea. Ainult häiris väga tõsiasi, et nad reaalselt tantsuplatsil teevad suitsu. Mu riided haisevad siiamaani selle suitsuhaisu järgi.
Ma ei kujuta ette kuidas see aeg nii kiiresti läks, sest hostelisse astusime sisse alles poole viie ajal hommikul. Siis palusime köögis tuled põlema panna (mille peale retseptsiooni-tüüp oli VÄGA hämmingul), et sööma hakata, sest vahepeal oli kõht ikka äärmiselt tühjaks läinud. Tegime pitsa soojaks, sõime oma pastat (mis oli ka külmalt ülihea) ja õuna. Õhtul poest ostetud šoks oli ka lihtsalt maailma parim sel momendil. Ja kui aus olla, siis hommikul ka veel.
Hommikul kell 9 äratas mind mu telefoni äratuskell ja ma olin valmis igal juhul koolimajja portugali keele tundi  minema (vabatahtlik), aga kumbki polnud nõus minuga koos tulema. Tegin veel paar katset neid kaasata, aga nad põhimõtteliselt totaalselt eirasid mind ja üksi ma ju ka minema ei hakanud.
Pikutasin natuke aega niisama, kuni uuesti uni peale tuli - magasime veel paar tunnikest otsa ja siis jäime täpselt hommikusöögist ilma.


Lõpuks saime end üles aetud, alt nussasaia ja kohvigi, kerged netitiirud tehtud ja lõpuks šoppama mindud ja ma lihtsalt ei suuda uskuda, et siin kõik nii odav on. Lihtsalt uskumatu! Oleks ikka pidanud Merlekat kuulama, kui ta ütles, et me ei pea põhimõtteliselt midagi kaasa võtma, sest siin on lihtsalt kõik NIII odav. Oleks seda raha ainult rohkem, siis ostaks kõik poed tühjaks. Üldse näevad need poed nii UHKED välja. Asjadel on NIII hinnaline välimus, aga tegelikult ei maksa midagi. Poed näevad ka sellised vanalinnalikud välja, kuhu ei julgeks muidu sissegi astuda, aga seal on ilma naljata sepa turu hindade ja a la Guessi poe välimusega asjad. Saapad maksavad alates 5 eurost näiteks, seelikud 2-5€ keskmiselt. Lihtsalt whoaaaa!
Ma võin pilte ka homme lisada asjadest, mis täna ostetud sai. Täna ei viitsi enam klõpsutama minna. See poodlemine võtab ikka viimasegi energia ära. :D

Neljapäev

Kahjuks ei ärganud nii palju varem, et jooksma minna. Selle asemel pesin ülihelikiirusel paar hilpu puhtaks, sõin hommikust ja jooksin metroole. Ja ikka jõudsin normaalsel ajal kohale. 

Täna pakkisime pulbreid ja sain isegi paar mikstuuri ise valmis tehtud. Whoop-whoop! Sest selline kõrvalt passimine (+ tunniajased puhkepausid on veidike tüütud küll). 

Aga päev läks sellegipoolest kiiresti. Enne nelja natuke sain vabaks ja kuna Karolin oli juba ära läinud, pidin iseseisvalt metroole minema, aga hommikul sai harjutatud juba, nii et tuli välja küll.

Istusime ja jutustasime natuke aega niisama. Tegime kiiremad netiringid ja siis otsustasime poodidesse minna, sest Kristi on juba sada asja endale vahepeal jõudnud osta, kuna need poed jäävad talle kõik haiglateele. Ja tema saab meil vapsee pärastlõunal juba iga päev koju, nii et hästi elame. 

Nägime üliarmsaid pagariputkasid, mida siin kõik tänavad täis on...

 ...ja ostsin endale ühed ägedamad kingad. Tegelikult läksin madalamaid(kontsata) jalanõusid/saapaid otsima, aga ma ei suutnud neid poodi jätta. Seda enam, et need maksid VAID 21, 50 EURI. Igasuguseid ägedaid värve oli (roosasid, siniseid), aga mulle sümpatiseerisid ENIM need. :) 

Ja kui need ei tundu pildilt just eriti kõrged, siis ma kinnitan, et need on ilmselt kõrgemaid, mis mul üldse olnud on. 

Siis kerged sangriad poest juurde ja koju tulek. Nüüd joome neid ja mõtleme, mida teha. 

PS! Mu igapäeva postitused lähevad miskipärast juba järgmisesse päeva, sest mul on arvutis seadistatud eesti kellaaeg, aga tegelikult oleme me siin oma ajaga 2 tundi taga, nii et täitsa on time! 

Igatahes peaks pesema minema. 

Ja pardon liiga lühikese postituse eest. 

Lubatud sai!

Siin on pilt tõestamaks oma juttu:

 Täna ärkasime samal ajal üles. Sättisime valmis end, tegime kiire hommikueine ja lippasime järjekordselt metroole. Kuna ma saime eile norra-praktikandilt teada, et siin MUPOt kui sellist ei ole, siis otsustasime, et võime kuni oma enda aadressi saamiseni jänest ka sõita. Oh, ja see oli so easy. Kes see ikka tahaks mitu-kümmend eurot kuupilti eest maksta, eks.
Igatahes easy oli asi täpselt sinnamaani, kui ma pärast koju tagasi tulles rõõmsas tujus trepist üles tulime ja nägime, et TERVE fuajee oli lihtalt mingeid mundrimehi täis ja MITTE kuskile ei olnud võimalik minna. Aga no me mõtlesime, et mis seal siis ikka. Ütlemegi nii nagu asi oli, et meil mingi pilet on, aga me ei tea, kas sellega saab veel sõita (kuigi ma olime suht kindlad, et see oli 24 h oma) ja meile kuukaarti veel ei müüdud, sest me elame alles hostelis. :D
Igatahes onklid olid jube sõbralikud ja ütlesid, et teevad turistidele notificationi kõigest... seega ei juhtunud midagi. :D Trahv oleks 120 euri olnud, nii et great success!
Aga suurest hirmust pläkerdasime oma tudengi paberid ära ja kirjutasime nendele hosteli aadressi peale, et LÕPUKS ometi kuukaart saada, mis maksis KAKSKÜMMEND SEITSE EURI ja hakkab kehtima ALLES veebruarist, nii et eks siis näha ole, kuidas sinnani hakkama saab. Ilmselt peab ühe-otsa omi ostma. Selle saamiseks pidime ka pool linna läbi käima, sest sinna oli vaja koopiat dokumendist, aga nende enda koopiamasin oli rikkis, eemal ajalehekioski oma oli samuti rikkis, nii et me suht lippasime mööda linna ringi, et seda kuskilt saada. Lõpuks metroojaama alt korruselt para-farmacy(ehk siis mingi 2-in-1 meigi ja käsimüügiravimite putka)-st saime.

Haiglas läks täna normaalselt. Ainult see uimerdamine... Lihtsalt niii tüütu. Päev läbi põhimõtteliselt uimerda. :D
Täna vaatasin, kuidas tilgutitele lisatatavaid aineid juurde pandi, aga see toimus kõik ülisteriilses ruumis, kuhu teised ligi ei saanud, nii et ma vaatasin kogu toimuvat läbi klaasi vähem steriilselt ruumist, kus siis töötas mingi teine tüüp ja andis läbi mingi imeliku avause neid vajaminevaid aineid farmatseudi-tädidele.
Ülejäänud aja passisin niisama ja pakkisin pulbreid. Sõime täna lõunat ühes sööklas, kus kogu komplekta - supp, praad (valikuvõimalusega), salat ja magustoit(puuvili/puuviljasalat/koogilõik/vms) maksis 4,10. Me sõime riisi ja kala praeks ja magustoiduks puuviljasalatit, nii et sai üle pika aja vist natukenegi tervislikumalt söödud. :D
Poes käisime ka vahepeal. Ostsime materjale, millest endale mingi pasta-söök homseks tööle kaasa kokku teha ja sangriat. Omnomnomnom...

Nüüd oleme JÄLLE õhtu otsa niisama istunud, veintsi joonid ja lebotanud. Peaks jooksma ka millalgi minema, aga võta näpust, kuidagi ei jõua sinna.
Hommikul saan tund aega kauem lebotada, sest pean alles kümneks minema erinevalt teistest. :) Kui ma samal ajal üles ärkan, kui teised ja enam magama ei jää, siis lähen küll jooksma. I promise!

Head und!

Esimene praktikapäev

Alustan oma sissekannet kirjeldamaks tänast - meie esimest praktikapäeva. Esimest korda siin oleku ajal tundsin, et tahaks veel magada ja kohe kuidagi ei saa üles. Kuidagi külm oli ka tuba (sest SIIN hostelis on isegi küttesüsteem, aga üldjuhul puudub majades igasugune küttevariant ja seetõttu on kõik kohad nii kõledad olnud, mida me vaatamas oleme käinud), nii et ma nägin ränka vaeva, et voodist välja saada. Siis ülikiire hambapesu, riietumine ja muidu korda sättimine, et alla sööma minna. Kiired võikud, kohv ja siis kärmelt Trindade metroojaama. Kristi jätsime kesklinna oma haiglat otsima ja ise lippasime metroole. PS! Jah, see oli minu esimene sõit metrooga! :D Saime kenasti hakkama... oma ühe-korra kaardi valideeritud ja õiges (viimases) peatuses mahagi mindud. Siis ootasime haigla ees teisi portugali praktikante, kes reaalselt pool tundi hoogu võtsid, enne kui meie juurde ligi julgesid tulla, sest nad ei räägi inglise keelt (peale ühe, kes siis midagi purssis), nii imelik kui see ka pole, sest üldiselt on nad(portugaallased siis) palju keeleteadlikuma mulje mulle suutnud endast manada, aga no nende järel farmaatsia osakonda kaasa kõndimine just erilisi oskusi neilt ei nõudnud.
Kõige pealt tegi mingi onu meiega tiiru haiglale peale ja seletas meile lahti kätte surutud nädalaplaanid, kes kuhu osakonda läheb, seega oleme me anyway Karoliniga lahus, millest on natuke kahju, aga ma olen päris kindel, et hakkama saame sellegipoolest. Algul ehmatas enim inimeste mornid näod, aga õnneks paigutati mind sellisesse osakonda, kus on vist kõige ägedamad tädid mul juhendajaks. Aina naeratavad ja kiidavad mu välimust, mis on armas. :)
Esimesed kaks nädalat veedan oma päevad nendega, kus me siis teeme steriilseid ravimeid (tilguteid ja muid vedelikke). Täna eriti midagi ise teha ei saanud, aga homme lubati mul ka käed külge lasta panna.
Mis ma oskan öelda...
Esiteks kannavad nad välisjalanõusid haiglas (kõik inimesed) v.a. see minu steriilne osakond, aga teised KÕIK. Arstid, õed... ühesõnaga kogu personal. Meie olime Karoliniga ainsad, kellel olid eeskujulikult sisejalanõud jalas, sest no olgem ausad - päev otsa välisjalanõudega? Väga mõnus küll ju!
Teiseks on neil päeva jooksul 2-3 "söögi"pausi, mis on reaalselt tund aega pikad. Miks peab NII palju uimerdama. Teeks natuke kiiremini ja saaks varem koju siis, vms, aga EI... Istume niisama. Kuna meid esimene kord kupatati "sööma" poole 12 ajal ja söökla veel lõunasööki polnud avanud, siis olime sunnitud mingist kohvikust "püree"(loe: mingi vedel leem)supi ja pastel de nata, mis siis kujutab endast portugali rahvusmagustoitu. Lehttaigna korvike, mis on täidetud (sarnaselt Moskva saiakeste sees oleva) keedukreemiga. Päris hea oli, arvestades minu ebasümpaatiat Moskva saiakeste vastu. :)
Karolin pidi täna a la Magnumi pakkijana tööd rügama. :D Saateleht, sinine kast, hunnik riiuleid ravimitega, automaatne külmik ja voilà hakka aga peale. Seega tema ei olnud nii rahul esimese päevaga kui mina, aga küll me hakkama saame.
Uue norrakast sõpa(samuti Erasmuse praktikandi) leidsime ka, kes ÕNNEKS räägib NORMAALSET inglise keelt... Sest no juhendajatega saab ka räägitud, aga ikkagi - mõni noor ka, kellega haiglast suhelda. :D
Pärast nelja tulime koju ja saime teada, et meie sõidukaart kehtib 24 tundi, nii et täna veel ei pidanudki sõidukaardi/pileti pärast pead vaevama, sest ausalt öeldes ei kujuta ma ettegi, kuna me mingi reaalse kuukaardi endale soetatud saame.
Metroost maha tulles otsisime paaniliselt poodi, sest nagu ma juba eenevalt maininud olen, ei saa nendest majadest midagi aru - siin pole selliseid supermarketeid(Rimid, Prismad) nagu meil, kus peaks reaalselt nägemishäirega olema, et neid mitte märgata, aga õnneks ei läinudki tervet päeva, kui mingi suuremat sorti poe kuskilt Trindade commercial hoonest leidsime. Juust, pitsa, jogurt, pähklid, vatitupsud, näopesugeel ja koju. Not healthy, aga siin on reaalselt võimatu tervislikult toituda, kui tahta midagi kiiresti saada, sest poes on ainult SAIAKESED. Kohvikutes ka ainult saiakesed ja võikud, saiakesed ja võikud... Või oleme me lihtsalt pimedad, aga eks see saab selgeks alles mõne aja pärast.
Tahtsin juba postituse kokku võtta, kuid meenus üks pisiasi, mis veinisõprade silmad kindlasti särama lööb. Neid saab peaaegu tasuta poest. Ilma naljata! Ma tegin pilte ka. Võin millalgi lisada, kui need arvutisse olen tõmmanud. Purepaki omad maksavad alates 80-st EUROSENDIST ja pudeli omad on üldiselt ~2 (ja isegi ka alla selle). Täna Kristi 80 sentise paki ostis ja vähemalt oli õige veini maitsega, mitte mingi veinimaitseline siirupilurr või kuidas see Karolin neid minu lemmikuid nimetabki. Isegi MINA oleks suutnud seda juua, kuigi täna piirdusin vaid maitsmisega.

Igatahes kell on pool 11 läbi ja ma tunnetan juba lamatisi, seega on tagumine aeg otsad kokku tõmmata ja tuppa ära sättida.
Boa noite!

Linnapäev

Hommikul ärkasin juba enne kella üles, mis oli mul üheksaks seadistatud. Pikutasin ja ootasin niisama, kuni teised end üles ajavad. Siis sättisime end valmis, sõime hommikust ja lippasime kümneks välja, et Catia meid peale võtaks ja koolimajja viiks. Käisime tiiru peale, täitsime mingeid pabereid, saime palju nänni (mapid, vihikud, t-särk, pastakad, kott jne), kohtusime oma õppejõuga, kes meile tiiru haiglatesse tegi, et me siis ikka õiged kohad üles leiaks. Thank god, et me Karoliniga saame ühes haiglas olla ja Kristi peab üksi teises olema, aga ma usun, et me kõik saame hakkama. 

Pärast ringkäiku tegime paar ägedamat pilti palmidega...

 ...ja saime uuesti Catiaga kokku, kes meid siis kortereid vaatama viis. Üks oli stuudio-stiilis ülimaitsekas (kuid ainult ühetoaline ja pesumasunata) korter, mida me siiski ka liiga kõrge hinna tõttu otsustasime mitte võtta.

 Siis kohtusime juhuse tahtel (juba teist korda) mingi "sisseviskajaga" ühte söögikohta, kellel juhtumisi seal SAMAS kesklinnas kõige kõrgemal korrusel(läbi kahe korruse, kolmetoaline) ja kõige suurema rõdu-terrassiga korter oli... ning ma võin reaalselt öelda, et see oli vist raskeim otsus üle pika aja, mida me täna õhtu otsa heietanud oleme. Kas võtta too korter, kuhu me saame alles veebruarist, mis meile väga meeldis ja on mitu-sada eurot odavam, kuid mis asub kesklinnast ikka päris kaugel (siiski on metrood ja bussid olemas, nii et selle taha asi päris jääda EI TOHIKS) või too vanalinna oma sellise vaatega.

 Igatahes pärast poole läksime sööma, sest hommikust oli juba terve igavik möödas ja no tühi kõht teeb kurjaks küll ning et mitte metroojaama töötajaid kusagile saata, kuna nad ei olnud meile nõus kuukaarti müüma, sest meie üliõpilas paberitelt puudus hetkel aadress, läksime esimesse restosse. Mina võtsin endale juba armsaks saanud franceshina (friikatega, mis praepildile kahjuks ei ole jäädvustatud, aga mis olid tunduvalt nämmamad, kui need üleeilsed), Kristi kana ja Karolin mingeid vorstikesi (mis nime järgi eeldades pidid sealiha olema). Pilt pole just päeva parim, aga no elame üle. :D

 Kristi,

Minu, 

Karolini praad.

Nüüd olemegi õhtu otsa mõeldnud ja jääme vist ikkagi odavama variandi juurde, mis tähendab omakorda seda, et me peame siin samas hostelis veel päris palju päevi ja öid mööda saatma. Ja ma SIIRALT loodan, et me ei kahetse seda hiljem, kui peame kesklinnast koju saamiseks taksosid püüdma ja liigset vaeva nägema. 

Majad, poed ja baarid

Pärast mitmetunnist lebolat, mida me siin elutoas korraldanud olime, otsustasime mingisugusegi poe üles otsida, sest no olgem ausad... hommikusöögi võikudest ja müslist oli juba nii kaua aega möödas, et andis natuke tunda juba.

Pakkisime oma läpakad kokku, vahetasime üleval oma riided ära ja läksime jalutama. Ausalt! Siin on kõik majad täpselt ühesugused. Aru ei saa, kas on tegu poe, elumaja või koguni baariga. Juba eile vanalinnas ringi käies seletas Catia meile mingite täiesti lambikate majade kohta, kui toredad baarid seal on. :D 

Igatahes oli poe leidmisega raskusi. Kuid tänavalt abi küsides, oskasime õigele tänavale hoida, millest küll kasu poleks olnud, kui Kristile poleks silma jäänud, et ühte "majja" läheb ebaloomulikult palju inimesi - tegu oli siis ühe suurima ostukeskusega. Nice! 

Esimese asjana jooksime H&M-i nagu mingid napakad. Ostsime paar vidinat ja liikusime edasi, et toidupoodi leida ja kas pole imelik, et kaubanduskeskuses pole sellist asja. Igatahes pidime neljandale korrusele infolaua tädi jutu järgi minema ja sealt üle tee. Nii et nii imelik, kui see neljas korrus ka ei tundunud, nii võrd mägine see Porto ongi. :) 

Üliõnnelikud TOIDUpoe leidjad. Ühine menüü - juust, jogurt, vesi - sai ostetud ja siis suundusime eelmisesse kaubanduskeskusesse tagasi, et kõhtu kinnitada. 

 Kuna eile sai juba Portugali traditsioonilise sooja võiku friikatega ära proovitud, siis täna ei viitsinud ehku peale minna ja võtsime Kristiga mäkist kerge kanawrapi. Selles suhtes, et mäkitöötajad küll inglise keelt ei rääkinud, aga no õnneks saime ikka kätte, mis tarvis. Karolin võttis riski ja sõi mingit salatit mis koosnes makaronidest, lehtsalatist, lihast ja ülejäänud komponendid sai ta ise valida, s.h. siis kastme. Päris kehva valik oli olnud, nii et thank god, et me oma wrapi otsustasime võtta.

Pärast jalutasime koju ja õhtuti on ikka niiii mõnus ja soe. :)

Jõudsime koju ja tulime jälle alla arvutitega. Sõime juustu ja nüüd oleme siiamaani siin tšillinud. Kell on pool 9 läbi 5 minutit selle aja järgi, aga Eesti oma annab tunda. 

Ühesõnaga ma ootan aega, mil me aru hakkame saama, kus miski asub, sest praegu on kõik majad ühesugused ja aru ei saa midagi, aga esimene poeskäik iseseisvalt tehtud, nii et hakkab looma loodetavasti. :D

Homme tuleb meile Catia kümne ajal järele ja viib kooli õppejõu Angeloga kohtuma. Ma ei kujuta ette, kuidas me ilma temata sinna küll jõuaks, aga noh, õnneks on ta meil olemas! Siis ilmselt teeme metroo kuupiletid ja vaatame haiglad üle, kus me praktikale hakkame... ja millalgi peame kortereid ka vaatama minema, sest täna ei saanud keegi meile neid näitama tulla, sest tolle laps oli haige või midagi sellist. 

Anyway... Kui oma korteri ka lõpuks saaks, siis on küll elu nagu lill. :)

Fototõestus ja natuke juttu ka!

Uhhuuu, we are alive!

Alustan siis kaugemalt oma jutuga ja kirjeldan siia jõudmist. Ma küll ei tea MIKS, aga ma pole peaaegu üldse pilte teinud, millest on kahju. Aga ma luban seda viga tulevikus parandada. Internetti ei eksisteeri peale Tallinna lennujaama kusagil mujal, nii et hästi elame. :D
Igatahes, reedel läksime lennujaama ja meie armsad kursakaaslased tulid meid ära saatma. Tegime oma tsekk-innid ära, muljetasime veel natuke ning läksime läbi turvakontrolli. Esimene lend oli Inglismaale ja juba see hilines, sest Inglismaal oli lumi maas ja põhimõtteliselt maailma lõpp. :)
Seega ligikaudu kolmveerand tundi hilinesime Inglismaale - Gatwicki lennujaama, kus meile oli vastu tulnud Ken. Nii-nii lahe! Meil oli päris palju vaba aega ja veetsime selle ühes söögikohas lennujaamas, sest mujale poleks mõtet minna olnud, selle paanika pärast, mis seal Inglismaal toimus. Aeg läks ülikiirelt ja pärast pudelit veini, pastasid, magustoite ning vestlust, oligi aeg minna juba tsekk-inni lennule Portosse.

Hea, et see lend umbes tund aega hiljem inimesi peale hakkas laskma, eks. Ausalt, kell oli juba nii öö ja see ekraan ei uuenenud ega uuenenud meie reisi osas, nii et mul oli juba tõsine hirm, et me ei jõuagi sel päeval Portosse.
Sellegipoolest saime lõpuks pardale ja pidime seal üle tunni aja lihtsalt istuma, enne kui lennuk sõitma sai/võis hakata. Süüa ja juua sai pardal ning üldse oli tegemist suurima lennukiga, millega ma eales sõitnud olen. Ja raputas ka enim! Ausalt, enne maandumist oli küll selline tunne, et me ei jäägi vist elama ja üleüldse saime eile õhtul oma proffessori jutust aru, et tegelikult üldse mingi lennukeeld olnud tuule pärast.
Igatahes Andre ehk meie Porto buddy rsmth, oli meil vastas. Ja mis te arvate, kas lennujaamast välja astudes oli SOE või jaaaaaaaaaa! Uskumatu! Nagu Eestis mingi soojemat sorti augusti õhtu - mõnus soe briis ja puha...
Võtsime takso(mis läks maksma ~25 euri) ja sõitsime sinna, kus Catia ja ta poiss meid juba ootasid. Esimese asjana veeti meid kusagile kluppi. Mingi tasuta jookide õhtu oli, nii et tegime kiirelt oma kupongid vedelaks ja tulime koju(Catia juurde) ära, sest no päev otsa kuskil lennukis ja lennujaamades tsillinuna küll mingit party-tuju polnud.
Mitte, et me sinna vähemalt mingi pool tundi sõitnud poleks, sest see Porto on lihtsalt üüüüüüber-suur. Ilma naljata! Me ei saa siiamaani MITTE midagi aru, kuigi me eile päev otsa sõitsime Catia ja ta poisiga mööda linna ringi ja otsisime endale kortereid(mida me küll ilma nendeta teeks!). Leidsime ka ühe, mis meile NII-NII meeldis, aga seal elas praegu veel korteri omaniku mingi sõbrants sees ja nad ei saa teda ära ka ajada, sest tavaliselt ööbib see korteri omanik ise ka selle naise juures, kui Brasiilias käib, seega ma ei tea, mis saab.
Lõpuks oli lõuna käes ja läksime kuskile ostukeskusesse sööma. Maitsesime kohe Portugali mingi traditsioonilise sooja võiku mingi vedelama magus-tulise kastme ja friikatega ära ja elu nagu lill. Siis käisime kesklinnas ringi ja otsisime endale hostelit, kuhu siis mingiks ajaks jääda, sest see eilne korteri omanik lubas täna tagasi helistada ja samuti pidime veel minema mingeid kortereid vaatama, nii et eks siis näha ole, mis saab.
Lõpuks leidsime mõnusa ja sobiva ning hea hinnaga. 13 euri öö, kus on ka hommikusöök sees. Üldse on nii selline kodune ja cozy koht. Köök ja elutuba (baariga) on alumisel korrusel ühised, kus me ka praegu läpakatega istume, sest toas on netiühendus nii nõrk, et mõttetu on oma närve seal raisata. :D
Igatahes eile käisime pesus, sõime Keni antud šoksi ja lebotasime niisama, sest Karolin jäi väga haigeks ja kusagile linna peale poleks täna mõtet olnud minna. Istusime siin elutoas, siin saab juua, telerit vaadata, lauamänge mängida ja lauaarvutis istuda. Maitsesime Portugali põhijoogi Caipi... mingi asja ära, mis kujutab siis endast laimi hõõrutuna tuhksuhkruga, jääst ja vastavast joogist (rumm, viin, valge portvein vms), millest siis vist oleneb sõna lõpp.