Ekskusemua!

Pole isegi öelda miskit enda kaitsmiseks. Eks neid vabu päevi ju ole ka ikka oma jagu olnud. Vahepeal.
Igatahes nädala algul käisin apteegi koolitusel Tallinnas. Meritonis. Nii peen värk ikka. Lõhevõikud, hommikukohvid, koogid, mitmekäigulised lõunasöögid. Peab harjutama hakkama. Jutt oli ka üsna asjalik. Nii et igatu rahule võis jääda.
Pärast koolitust käisin korraks Kristiinest läbi ja siis lippasin trolli peale, et Renate juurde ripsmeid minna panema. Siis teetasime ja muljetasime tema Havaist veel tükk aega ja lõpuks oli kell juba 8 läbi, kui ma sealt tulema sain. Haarasin R-kioskist endale kakao ja hüppasin bussile, et bussijaama sõita ja sealt järgmise peale istuda, mis mind koju tagasi tooks. Kolmveerand 12 olin päral.
Siis on üpris tavapärased tööpäevad olnud ja nüüd sain terve nädalavahetuse mõnusalt puhata. Sai piljardit mängimas käidud(seekord soosis võit mind), kinos ja Auras ujumaski. Nii et produktiivne värk.
Täna ärkasin NII vara üles, sest pidin Jõgevale arstile minema. Siis käisin apteegis muljetamas ja mingi hetk sain Tõnniga oma päriskoju. Sõin sooje juustusaiu, nõelusin enda kohvri terveks, muljetasin emmega, pakkisin soojemad riided endale Tartusse tagasi kaasa ja varsti olingi tagasi Jõgeval ja siis omakorda Tartus.
Käisime korraks ühes auto keretööde töökoja juures, et arutada, palju selle suvise parkla-kriimu korda tegemine võiks maksta. Siis ostis Tõnn omale paadi kuskilt kellegi käest, käisime poes, et kohvi, küünlaid ja veel üht-teist nipet-näpet osta ning lõpuks saime sollis ära käidud. Tahtsin juba Jõgeval minna, aga see putka oli ammmmu juba kinni pandud nagu Selveri tädi mulle ütles, nii et tarvitses siin ära käia. No et korrakski seda külmust kontidest välja saada. Nii vastikud ilmad... ALLES ma käisin veel TÄIESTI ilma jopeta, polnud külm ega miskit. Nüüd juba selline tunne, et otsi talvekombed välja.
Siis käisime veel korraks kaubamajas, haarasin endale osturalli kataloogi ja siis tegime niisama ringi peale ära.
Nüüd oleme juba tükk aega kodus olnud, eile tehtud võileivatordi riismedki söödud. Ma vaatan üle pika aja niisama arvutis ja Tõnn koristab juba viimased pool tundi mingit vett sealt köögist, mis ta oma süül seal nüüd lainetab.

Ühesõnaga on kell juba üpris palju ja arukas oleks magama ära jääda. Homme siiski kella kümnest töö. :)

Lihtsalt...

...NII ilus film, mida laupäeva õhtul kallimaga kinno minna vaatama. :)

Ja nüüd ma ei suuda lõpetada selle loo kuulamist!

Hello!

Ma vist ei viitsikski seda hetkel kirjutada, aga homsest hakkab tööpõli, nii et rohkem võimalusi siin enam ei tule... Ja hiljem on juba kõik meelest läinud. 

Igatahes sealt, kuhu ma viimati pooleli jäin... Koristasin mingi aja tube ja peagi läksime Nelega Lõunakasse shoppama. Siis otsustasime Eedenisse minna. Võtsime smuuti ja suundusime selle tasuta bussi peale, mida me hea pool tunnikest ootama pidime. Plaan oli Denim Dreami outletti külastada. Isegi kaks megailusat kleiti oli, mis ma oleks kohe ära ostnud, aga mõistus siiski keelas.

Igatahes tulime lõpuks jalgsi koju tagasi ja käisime veel siit samast Konsumist ka läbi. Nele andis mulle mingi maailma kiireima ja lihtsaima supi retsepti. 2 purki purustatud tomateid, purk punaseid ube, veidi soola, basiilikut, lõpuks peale fetat ja ta-daa! Sõime ära Tõnniga ja läksime korraks apteeki, et härrale Coldrexi osta. Siis läksime veel korraks Lõunakasse, et Sportlandi outletti vaadata. 

Vahepeal helistas Kristi, et today is the day ja et ma end siis valmis paneks, sest nad hakkavat varsti tulema. 

Tulime koju tagasi, käisin pesus, jõin mõne siidri ja varsti pidingi riidesse ja valmis panema end, sest Kristi oma autojuhiga tulid ja korjasid mu peale. 

Kõigepealt istusime natuke aega niisama Rüütli tänaval ja kuulasime kuskilt kostuvat Jörbsi. Siis liikusime edasi Shootersisse. Kaisa tuli ka sinna. Tegime 3 tiiru shotte ja meid teenindav baarman arvas meie "menüü" peale, et me oleme hullud inimesed. Ilmselt nii oligi. Tegime mõned tantsud otsa, aga kuna muusika polnud kõige parem, liikusime edasi ühe-euro-peole. 

Sinna sisenedes töötasid minu ja Kaisa pangakaart, aga Kristi SEB kohta öeldi, et see ei tööta momendil. Siis ma ütlesin kõva häälega paar korda, et no siis pole midagi teha, tuleb tasuta sisse... Ja nii oligi! :D Tšikk tegi natuke pettunud nägu seal, aga no klient on siiski kuningas. Lasi pileti ilma rahata välja ja voila! 

Tegime alustuseks väikesed joogid. Ma piirdusin siiski siidriga. Siis üks shot ja hiljem veel üks koks ja mul pole EALES niiiiiii rasket järgmist päeva olnud. Ja kui nüüd päris aus olla, siis mul polegi kunagi pohmakat, kui sellist olnud. Ja nüüd. Lihtsalt NIIIII hull. Hea, et peol ära ei laksanud. Seal sai tantsitud ja pold midagi häda. Siis sai veel Metrooski VÄHEMALT pool tundi oma wrappi oodatud ja lõpuks kui koju sain, siis oli küll natuke kehv olla. :D

Ja reaalselt ma magasin järgmine päev kella neljani välja ja siis ma ei saanud ISEGI mitte vett juua, sest kohe hakkas lihtsalt niiiiiii halb. Täiega imelik ikka. Nagu esimest korda oleks alkoholi maitsnud. Aga ma arvan, et kõiges on süüdi need mõned shotid, mis sellised salakavalad olema kipuvad. 

Päris õhtul sain alles natuke süüa. Salatit ja kananagitsaid. Njomm! 

Täna ärkasin JUBA 9 paiku üles, sest isa helistas. Arvas, et ma olen tööl/sättin sinna, vms. Pärast magama ka enam ei jäänud, aga hea ongi, sest nii varakult tõustes jõuab ikka poole rohkem ära teha kui muidu. 

Kõigepealt jõin kohvi ja sõin mõnusad värske kraamiga võikud. Siis sättisin asju ja riideid kummutisse-kappi. Ja enne lõunat otsustasin jalgrattaga Prismasse minna. Mitte sinna, kus ma töötan. Aga siiski Prismasse. Ostsin padjapüüri, küünlaid, mingi kreemi, juukseid toonivat värvi, peterselli, balsami äädikat, kaneeli, punet ja no veel sarnast kraami, mis kätte hakkas ning mis hilisemaks täidetud suvikõrvitsaks vaja läks. 

Sõitsin koju, sõin suppi, vaatasin telerit ja mingi hetk otsustasin rulluisutama minna. Sõitsin ligi 20 kiltsa, mis oli vägagi okei, kui arvestada veel seda, et tuul oli poole ajast NII vastu ja miski kogu aeg hõõrus mu neid välimisi jalanukke ja lõpus ma lihtsalt kujutasin ette juba, kuidas mul varsti kondid nende kohtade pealt paistavad ja kõik mu rulluisud seest verd täis on. No nii hull see asi ÕNNEKS siiski polnud, aga isegi praegu valutavad need kohad, sest nahk on maas ikka korralikult. :) Tõnn tuli ka rattaga suht lõpus sinna ja tegi ka ühe kiirema ringi. 

Siis käisin veel Bauhoffist ka läbi, et mõne punutud korvi osta (ühe kindlalt koduapteegiks kummutisse, sest laiali neid vitamiine-toidulisandeid, valuvaigisteid ja Tõnni vererõhuravimeid on imelik niisama seal lahtiselt hoida). Sama kiirelt tulin koju tagasi, et söök valmis teha. :)

Pärast seda käisin pesus ja nüüd tulime just natuke aega tagasi Tõnniga piljardit mängimast. Ikka ta võitis mind. Alati. Algul nii napilt, aga siis tuli kohe TÄPSELT kõrvallauda mingi rahvas ja mul läksid tšakrad nii paigast, et Tõnn pidi reaalselt ikka VÄGA vaeva nägema, et me nii võrdsed oleks nagu alguses. :D

Igatahes on kell palju ja tark oleks magama ära jääda, sest homme lähen juba üheksaks tööle. 

Selleks, et elusid päästa, ei pea olema arst!

Jah, vot! Tulin just verd andmast, kuna mind juba tükk aega on pommitatud(no päris nii hull see pole, 1 kiri, 1 sõnum :D), et minu A positiivset veregruppi napib. Küll Tallinnast, küll Tartust. 

Täna mõtlesin siis, et käin ära. Vaba päev ka siiski. :)

Vahepeal olen saanud järjekordselt võikutorti teha...

Sushit...

Rauno ja tema mingite sõpradega Trepis laupäeval tsut-tsut shotitamas, rulluisutamas/rattaga sõitmas ja nädalavahetuse lõpuks Auras ujumaski käidud... Ja loomulikult muul ajal muidu tööl.

Vabadel päevadel on alati nii palju mõtteid, mida tahaks teha. Nt. hetkel tahaks poodidesse vaadata, kappe sortida-ümber sättida, sest Tõnn tõi Jõgevalt oma riidekapi siia, mis seal nagunii remontimise käigus ette oleks hakanud jääma. Nii et äsja nädalavahetusel toodud kummutist tuleb nüüd kõik asjad jälle ümber tõsta. Niisama koristada tahaks, õunakooki, ja -moosi tahaks teha. No veri sai nüüd õnneks loovutatud. Trenni tahaks teha. Ja nii kaua kui ma mõtlen, et kust ja mida alustada, on juba märkamatult pool päeva juba läbi. Uskumatu.

Eile pidin juba PEAAEGU välja minema, aga Kristi ja Kaisa hakkasid juba kodus (Valgas) veintsitama ja ei nendest enam asja polnud. :D
Sõitsime niisama Tõnniga mootorrattaga ringi. Tegime kiiruskatseid ja vaatasime, kas üks solaarium lahti on, kust oleks läbi hüpanud. Ei olnud. Mõni teine kord siis ehk.

Kõike

Eelmine reede käisime Tõnniga jooksmas, pärast mida oli jalka vaatamine ja härral pidu all night long + veel järgmisest päevastki veel.

Ühesõnaga laupäeval oli mina tööl ja lõpuks siis pühapäeva hommikul sai koos kalale mindud. :)

Algul oli ilm selline sombune, aga päeva peale sai isegi riided seljast heidetud.

Pärast läksime minu juurde sauna ja siis oli lihtsalt NIIIIII suur uni, et jäime sinna samma magama. Ei suutnud enam kuskile sõitma hakata.

Ülejäänud nädala olen usinalt tööl olnud.

Üks päev sai Nelega pool linna läbi käidud jalutamas (2 ja pool tundi), aga muidu nagu muud polegi väga teha jõudnud. Olgugi, et siin Anne apteegis mul tööpäev vaid 8 tundi, aga muist ajast algab see alles 12 päeval (sinnani magan ja sätin :D) ja siis lõppeb 8 paiku alles, nii et midagi hiljem ikka teha eriti ei anna.

Eile oli ühel härral jälle party up ja nii see eluke meil veereb.

See nädalavahetus on töölt vaba, nii et siis ilmselt teeme miskit toredat. :)



Täpselt kuu aja pärast!

Järvel

Eilsest

Hommikul ärkasin kümne paiku üles. Sõin, tegin kohvi ja istusin natuke aega niisama arvutis, kuulasin muusikat ja uurisin netiavaustes. 

Mingi hetk mõtlesin, et läheks rulluisutama. Kanali ümber siis seekord. Kiiremad ringid tehtud, mõtlesin korraks apteegist läbi käia, et paar sõna juttu puhuda ja takjajuureõli osta. Ausalt, mul pole enam ÜHTEGI juuksekarva põhimõtteliselt peas. Ma ei saa aru, kuidas neid lihtsalt PIHKUDE viisi iga jumala päev ära tuleb. Ma siiamaani loodan sinisilmselt, et ehk on juuksekasvade eluiga lõppemine täpselt ühele ja samale hetkele taandunud, aga no see on juba NII kaua kestnud, et kahtlane värk kohe. 

Siis käisin Eedenist läbi, et ostan sünnipäeva toitude materjali. EKSTRA läksin sinna, et ikkagi maksimarket ju nüüd. Vast ikka porrut on, et võikutorti teha, sest no ilmselgelt siin meie Konsumis seda ei ole. Ja no EI olnud seda seal ka. Pidin mingi uue retsepti järgi tegema, aga ülisuperhea oli sellegipoolest. :)

Niisama koogi tegin juba üleeile õhtul valmis, kui Tõnn jalkatrenni läks. Nii et nüüd oli veel salatit, singirulle, võikutorti teha. Kõik sain tehtud, pesuski käidud ja imekombel oli võileivatortki hea mahlane, olenemata sellest, et ma viimase valmis alles 2-3 vahel sain. 

Igatahes 5 paiku tuli Tõnn koju, käis pesus ja siis hakkasime sööma. 

 Pärast pühasöömingut läksime poodi, Salmosse. Tõnnil oli EELMISE aasta sünnipäevaks saadud kinkekaart siiamaani realiseerimata. :D Pani ise veel pool raha juurde ja ostis endale mingi ülispetsjomm-fäänsi jope, millega saab siis oma flyfishingut minna tegema. Aga minu meelest näeb see nii ilus välja, et võib vabalt tänavalegi minna. :D
Siis käisime veel poodidest läbi, sest ilmselt oli paar sõpra läbi tulemas. Ostsime natuke joogipoolist ja veidi salatit, õllepunne juurde.

Siis läksime koju, võtsime Kauri ja Tauri vastu, sõime veel ennast kurguni täis ja nii ta läks. Lõpuks oli kell kuskil pärast keskööd, kui teised minema läksid ja me magama saime hakata sättima.

Igatahes praegu on tagumine aeg hakata end riide sättima. Kaheteistkümneks tuleb end tööle vedada. :)

Palju õnne, kallis!

Perfektne

...
Niisiis ma aitasin igati kaasa, et vale välja ei paistaks. Ma tegin, et ma olen süütu, rumal ja õnnelik, sest lapsepõlv pidi olema õnnelik. Ma keksisin aias lillepeenarde vahel ja viskasin palli õhku, sest nii tegid lapsed emakeele lugemiku pildi peal. Mul oli ainult kahju, et mul polnud sellist kirjut palli. Sest õnneliku lapsepõlve pall pidi olema minu meelest punase-kollase-rohelise-vöödiline. Mul oli pleekinud punane kummipall, natuke töss juba ka. Ja muru polnud ilus ühtlane, vaid laiguti kulunud. Siin järve ääres golfiplatsidel on selline muru nagu emakeele lugemiku õnneliku lapsepõlve pildil. Täitsa selline, ma olen seda mitu korda himukalt vaadanud, et oleks veel see pall ka... Siis ma olin veendunud, et päris sellist nagu pildi peal pole niikuinii kuskil, aga tuleb teha, nagu oleks. Ma vedasin põlvikud ilusti üles, et nad poleks lontis, ja viskasin palli õhku ja püüdsin kinni. Ma isegi kilkasin rõõmsalt. See kõlas eriti võikalt. Ja ise mõtlesin süngelt selle majasuuruse jala peale, mis tuleb taevast ja astub mu raginal sodiks. 
Aga kui vanaema ütles, et mis sa kiilud ja kargad siin, mine parem porgandeid rohima, siis ma olin südamepõhjani solvunud. Et vanaema oli nii rumal ja tahumatu. Et ta ei saanud aru, et ma tegin õnnelikku lapsepõlve. Tema oleks pidanud ka pildile tulema ja lahkelt naeratama, käed ruudulise põlle all, nagu vanaema pildi peal. Aga ta ei tundnud nooti. Oli liiga vähe koolis käinud, ainult "kolma talve". Mulle meelis tema käest küsida: 
"Ütle, vanaema, kui palju sa koolis oled käinud?"
"No missa sest jälle küsid, sa tead ju küll."
"Aga ütle, ma enam ei mäleta! Kas kuus aastat?"
Ma olin armuline, ma ei küsinud kaheksa, see oleks liiga suur vahe olnud. 
...

Emil Tode, 1997. Printsess.

Day off

Kuulan vana head Snow Patrol - Chasing Cars'i juba viimased kolmveerand tundi repeat-i peal. Tahaks nii paljusid asju teha, aga ei raatsi lugu ka kinni panna. Ja no nii ma siin istun...

Mõtlesin, et läheks rulluisutama. Aga vahepeal tundub NIIII tugev tuul olevat, et vastu sellisele uisutada võrduks ilmselt vastu seina sõitmisega. Või midagi selletaolist.

Ma loen ühe raamatu lõpuni ja siis ilmselt võiks ikka minna. Välja... Rulluisutama.