neljapäev, 28. märts 2013

Quinta-feira

Bom dia!
Päevad lähevad... Ja ikka sajab vihma... Ma olen juba lootust kaotamas edasise päevitamise osas. Tuleme tagasi Eestisse ja oleme ilmselt valgemad veel kui ära minnes. Õnneks on vähemalt soe. Vahepeal hakkab lausa palav ja on raskelt ülekaalulise tunne. Ja rääkides ülekaalulisusest - lasin paar päeva tagasi jõusaalis endale treeningkava koostada. Selleks pidin kaaluma, rasvaprotsente ja muid huvitavaid mõõtmisi tegema. Treener arvas, et ma olen väga-väga treenitud, ei peaks kindlasti alla võtma ja võiks vabalt koju ära minna, aga no nali naljaks... Oma treeningplaani ma sain! Kahju ainult, et see aeg seal nii lühikeseks on jäänud, ainult mõned päevad veel ja siis on kuukaart läbi - juba ammu oleks pidanud laskma teha selle. Aga selline treeningkava kulub ära edaspidisekski. ;)
Seega oleme nüüd mitu päeva korralikult trenni teinud. Eile oli lausa jõusaal(treeningkava st)+BodyCombat (uue kavaga)+spaa, nii et produktiivne õhtu.

Mingi päev trippisime ühte kaubanduskeskusesse ja käisime seal Laura poolt palju-kiidetud Primarkis ära (jah, ma tõesti ei teadnud sellest poest varem midagi, olen süüdi!) ja UHHHH, mis pood ja mis HINNAD! Lihtsalt massiv - käid kümnendat ringi ja ikka leiad kogu aeg uusi asju, silme eest on nii kirju, et pidevalt on tunne, et haaraks kas kõik või mitte midagi - valida ei suuda. Näiteks tennised (Kristi ostis samasugused H&M-st kümpaga) maksid seal 3 euri, ÜLIILUSAD sandaalid (igasugused erinevad, erinevat värvi - kollased, korall-roosad, pruunid, mustad) 6 euri, teksad kümps, kapsunid 6+, rahakotid 6, igasugu kulinad ja ehted paar euri ainult, pesukomplektid 4-5 euri, lõhnaküülad mõned eurod, üks jakk, mille ostmist ma pool tundi kaalusin, 11 eurot... No lihtsalt segi võib minna. Oleks siis ainult raha ka nii palju alles. Ja no kuidagi peab need asjad koju ka saama lõpuks, nii et ma ei teagi, mis saab... Üks variant on vanad asjad minema visata, teine need küllatulevatele sõpadele kaasa pressida, sest juba tulles oli mu pagas täpselt õiges kaalus (või noh, mis ma ikka valetan, 400 grammi oli liiatigi).

Eile käisime lõuna ajal Papagaios söömas. Sain oma kaua-igatsetud francesinhat jälle süüa. Lihtsalt nii hea. Igatahes, ma ei tea, kas see teadmine kunagi kellelegi ära kulub, aga mainin seda, et siin Portugalis kiputakse lauda tooma igasugu snäkke (a la kuklikesed, õli ja küüslauguga maitsestatud röstsaiad, pisikesed liha- või bacalhau-bolod vms), mille eest siis hiljem raha küsitakse. Ka isegi siis, kui te neid ei söö. Seega peate oma sõna maksma panema ja ütlema, et neid te ei tellinud ja nende eest ei maksa (muidugi juhul, kui te neid siis ka ei söönud :D). ;)

Plaanime juba päris tükk aega Hispaaniasse ka minna.... Rongiga... Vigo on siit 3 tunni kaugusel ja üks ots maksab 10+ eurot, aga no lihtsalt ei leia selliseid päevi, kus lubaks ainult ilusaid ilmu. Kogu aeg on vihm vihma otsa, sest kui me läheks, siis ilmselt ööbiks öö-kaks koha peal, aga no eks siis näha ole, mis sellega saab, sest enam pole palju jäänud, kui meile hakkavad trobikondades külalisi saabuma. :)

Sepp ka kirjutas mulle, et me võiks koos mu lõputööst mingi artikli, ettekande ja mida kõike veel teha. Idee on iseenesest hea, aga kas ka teema? Ma ei tea... Selle üle peab mõtlema, sest tegelikult tuleb hakata lõpueksamiks ka õppima, kaua see pidu ja pillerkaar ikka kesta saab.

Igatahes naudin nüüd Karolini ostetud maasikaid ja rahulikku pärastlõunat. Mingi hetk peaks trennikoti kokku panema ja linna trenni liikuma.

Jällenägemisenikirjutamiseni!

esmaspäev, 25. märts 2013

Fim de semana!

Mõtlesin, et panen reedesest istungist paar pilti ka, mis ju valmis said klõpsutatud. Praad maksis 7 eurot, mis oli jõe äärde jäävate restoranide hulgast soodsaim. Sardiinid olid ÜLLATAVALT (sest Kristi käis mõni päev tagasi oma haigla-omadega kuskil lõunal ja seal olevat olnud sellised konservikarbi suurused sardiinid) suured ja tõesti maitsvad. Mõnusa krõbeda kattega ja no igati head. Kajakast ma juba rääkisin, kes suure hooga lihtsalt taldriku juurde lendas ja sealt murdosa sekundiga meelepärast kaasa haaras. Pärast seda tädikesed vehkisid oma kilekotikestega seal, et me ikka rahulikult einestada saaksime. 


 Reedel tegime niisama koduse istungi nagu eelmisest postitusest lugeda võib.
Laupäeval ärkasime üles, toimetasime niisama. Kes püüdis päevitada, kes koristas, kes vahtis niisama (mina siis näiteks), kes luges mingit inglisekeelset jura erinevate riikide kohta, millele Sepp meilt kommentaare nõuab. Ühesõnaga selline suva-lebo-päev. 
Pärast seda läksime linna - trenni. Sai väike spaa ja BodyPump tehtud. :) 
Õhtu kulges tavapäraselt lebotades. 
Eile ärkasime üles, sõime croissante, jõime teed ja nii see päev läks. Käisime Karoliniga ja tõime haiglast mu rahakoti ära, sest ma olin selle sinna kenasti riiulisse visanud nagu tavaliselt ja pärast kotti unustanud panna. Siis käisime poes pärmi ja õhtuks alksi otsimas/ostmas ja pärast seda tulime koju. Hiljem trennid, lebod, õhtusöögid brasiilia restoranis ja õhtu lõpuks olime norrakate ja belglaste juures, sest oli nagu selline ärasaatmis-pidu. :) 
Teised läksin öösel poole kolme ajal veel kuskile linna ka, aga me tulime koju, sest lihtsalt selline vihm oli väljas, et kohe üldse ei olnud isu mööda linna ringi seigelda. Kõht oli ka nii täis õhtusöögist ja mu Pina Coladast, nii et tänagi pole veel eriti midagi söönud, peale ühe mõnusa omletivõiku ja hommikukohvi. 
Tahaks Pilatesesse minna, aga no nii HULL koerailm on väljas. Ei kujuta ettegi, kuidas kuivalt linna jõuda. Ilmselt tuleb üks uinak veel teha ja õhtusesse V-Core' minna, lootuses, et siis enam NII õudukas ilm pole.

Igatahes tahaks loota, et need ilmaennustused paika ei pea, sest kui terve aeg nüüd vihma sajab, siis on küll "tore puhkus" meil siin. Seega ma lähen naudin oma esimest vaba esmaspäeva ja teen midagi kasulikku. 

laupäev, 23. märts 2013

Cheers!

Hello there!
Meil on nüüd haigla täitsa läbi. Tegime selleks puhuks kooke ka. Õigemini Karolin tegi, sest ma läksin Seidyga kokku saama. Ta tuli Portosse, aga lend oli tühistatud, nii et läksime asja uurima lennujaama, kas ta on kuskile muu lennu peale tõstetud või mis temast saab. Lufthansa putka oli kinni juba, nii et ajasime niisama juttu ja lõpuks jäi Seidy sinna kella nelja ootama (sest täpselt kell neli öösel pidi lahti tehtama) ja ma tulin koju ära. Ta sai kaks ööd 5-tärni hotellis puhata ja taksoga tasuta sõita ja täna koju, nii et kõik laabus siiski üsna hästi lõpp-kokkuvõttes. 
Neljapäeval siis läksime haiglasse. Ja kuidagi NII imelik tunne oli seal viimast korda olla. Samas nii hea meel ja samas nii kurb, et enam ei näe neid lahedaid inimesi ja ei veedagi nendega enam oma päevi koos. Olin oma viimase päeva repackingus ja sõin viimast korda haigla ühest kohvikust ostetud pitsat ja elu nagu lill. Siis pakkusime oma koogikesi ja oligi varsti aeg koju tulla. Käisime trennis ja oligi õhtu käes juba, õppisime portugali keelt ja no oligi viimane aeg magama minna.
Täna ärkasime üles, läksime kooli portugali keelde, kus oli test, mis oli järjekordselt päris lebo värk. Siis õppisime veel üht-teist ja lõpuks saime tulema sealt. Käisime jõe ääres mingis söögikohas GRILLITUD SARDIINE söömas, mis lihtsalt viisid keele alla. Kajakas pani meilt ühe sardiini pea ja kartuli rotti, aga muidu oli kõik tore. :)
Siis tulime koju kiiruga, haarasime oma asjad ja läksime linna trenni. Kõigepealt jooksime pool tunnikest linti ja siis läksime Pilatesesse. Pärast seda läks Karolin koju ära ja ma BodyPumpi. Nii et oli väga produktiivne õhtu. Koju tulles mõtlesin, et hüppan seekord ühele teisele bussile, kuna ma olen nii pettunud selles 600-s bussis. Ajakava järgi peaks ta iga kümne minuti tagant tulema, aga no IGA JUMALA päev ma pean teda vähemalt 15 minutit ootama, nii et ma ei saa aru, kus see point on. Igatahes läksin teise peatusesse ja IKKA tulin teine buss varem (siiski 15 minuti pärast alles), aga ikkagi kiiremini, kui see, mille peale ma otsustasin minna. Ja mitte, et see mingeid ÜLIväikeseid tänavaid pidi poleks kolistanud, eks. Nii et veendusin endiselt selles, et ma suudan ikka olemasolevatest variantidest kõige hullema valida. Lõpuks ma koju ikkagi jõudsin, nii et nüüd oleme õhtu otsa veintsitanud-sangriatanud ja snäkitanud.

PS! Pilt on mingi vanem, aga no sobib hästi tänasesse päeva. :)

teisipäev, 19. märts 2013

Nädalavahetusest

Reedesest ärajäänud keeletunnist ma juba ilmselt rääkisin, nii et laupäeval sai õhtul välja mindud, sest no nädala sees me ikka ÜLDSE ei jõua kuskile. Ja ma ei pea siin silmas mingisugust pidu, vaid me ei jõua poodigi, rääkimata siis mõnest muuseumist, söögikohast või sarnasest paigast.
Õhtul läksime välja. Ja menüüs oli täpselt tavapärane La Boheme ja MoreClub. 

 Ja ma lihtsalt pean mainima, kui meeliülendav tunne oli kuulda Ewert and The Two Dragons'- Good Man Down-i. Diskor ei pidanud paljuks meile teinekordki seda veel lasta, sest meie õnne ja rõõmu oli vist küll terve La Boheme täis. Ülim lihtsalt! :)

Laupäeval käisime lõpuks Sea-lifes ära, kuhu me olime juba pikka aega tahtnud minna. Minule see nüüd midagi müstilist ei olnud, sest oli Soomes täpselt samasuguses kohas juba varasemalt käinud, aga lahe oli ikka uuesti neid elukaid jälgida. 



 






Nalja pärast panen paar videot ka, sest ma siiamaani lihtsalt naeran neid, kui ma seda JUTTU sealt kuulan. :D 
Küpsetatud kastanid maitsesime ka LÕPUKS ära, sest siin on KÕIK kohad neid täis ja me polnud seda veel kordagi teinud. Päris mõnusad on, see koor on ära kuivanud ja tuleb hästi ümbert ära ja seesmine osa on nagu pehme pähkel, vms. Teaks ainult, mis ime-masin see on, millega nad neid küpsetavad, siis paneks kohe Karolinile äri püsti ja ta saaks neid Hauka laadal neid müüma hakata. :D
Igatahes Matosinhosest tagasi sõites oli mul lihtsalt NIIIII külm, aga ma ei suutnud seda siis veel algava haigusega seostada. Käisime kesklinnast poest läbi, et (kuiv-, sest presspärmi pole siin vist ikka üldse olemas) pärmi osta ja siis Lidlist ka, sest külmkapp vajas täitmist. 
Igatahes eile päevitasime pärastlõunani, kui päike rõdule enam ei paistnud, siis tegin püreesüppi ja "kringli"tainast, sest see pärm vist ikka kahjuks polnud pärm, nii et ma tegin miskit liivataigna-kringlit, aga no polegi kõige hullem. Algul mulle kohe üldse ei meeldinud, sest ma pole harjunud sellise asjaga. Kringlilt ootad ikka KRINGLI-maitset, aga täna oli juba päris hea. :D
Pärast seda sundisin ennast trenni minema, kuna eelmine päev olin niigi skipinud ja ega see enesetunne nüüd nii halb ka ei olnud... Õnneks ma seal eriti midagi rassida ei viitsinud, vaid lebotasin suurema osa ajast spaas. 
Õhtul läks järjest hullemaks enesetunne ja kogu aeg oli NIIII külm lihtsalt. Lõpuks mainis Kristi, et tal on kraadiklaas ka kaasas muidu, kui ma end kraadida soovin ja - oh seda üllatust - 38,8. No tegelt ka, ma ei tea, kust ma endale nüüd sellise haiguse külge koukisin, sest mul pole sellist kehatemperatuuri juba AAAASTAID olnud. Ma ei mäletagi, millal ma viimati palavikus olin. 
Igatahes ma tahtsin haiglasse ikka täna minna, aga teised keelasid ära selle, sest hommikul oli temperatuur 39,1. Paratsetamogu päevoli abil olen seda alla surunud peaae otsa, siis pole nagu väga vigagi, aga ma ei kujuta ette, mis homsega siis saab. 
Midagi erilist ei teinudki päev otsa. Suurem jagu ajast olin lihtsalt voodis või magasin. Vahepeal käisin arvutis ka, aga jah... nõnda sellega siis läks. 

pühapäev, 17. märts 2013

Nädal läks

Ma tunnen ennast väga halvasti, et ma üldse siia midagi ei kirjuta, aga päevad lähevad ja lihtsalt ei jõua enam õhtuti muljetama hakata, sest täpselt siis jõuame esimest korda koduuksest sisse. 

Igatahes pühapäeval käisime lõpuks ometi veinimuuseumis ära, sest me oleme sinna nii kaua juba minna plaaninud. Ükskord isegi jõudsime kohalegi, aga karnivaali-päev oli ja seetõttu oli suletud. 
Sinna minnes avastasin EESTI LIPU. Niiii-nii äge lihtsalt. Aukonsul, nii et pidime kohe ilge pildiseeria sellest ja selle taustal tegema. Ma panen ainult paar pilti, et mitte üle koormata oma postitust. 

Igatahes sissepääs oli tasuta, aga ega seal nüüd midagi väga erilist ei näinudki. Vähemalt on nüüd käidud. Eks võibolla mõnes veinikeldris ole rohkem mida vaadata, nii et ilmselt peame tripi sinna ka mingi hetk ette võtma.


Lihtsalt terve Portugal on nii ilusaid autosid täis. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub või ongi siin autod palju uhkemad, kui meil.

Ilmselt ma ei ole maininud, aga ma ostsin endale mingi päev ühest japsi poest jälle viie euriga saapad, et jalad kuivaks jääks, kui vihma sajab. Once again - normaalsed hinnad ikka siin Portugalis.
Ülejäänud nädal läks. Peaaegu nagu ikka - töiselt ja trenniselt. Ainult selle vahega, et mingi päev sai tüdrukutega kinos käidud erialaselt "Side effects"-i vaatamas. Ma isegi ei suuda otsustada, kas ta meeldis mulle või mitte, aga vähemalt jagus põnevust kogu filmi vältel. Ning mingi päev, või õigemini õhtu, Käisin Laura, Italo ja Leonardo juures kokkamas. Tegime ehtsat eesti toitu, olgugi, et Laura ise täitsa taimetoitlane on ja ainult salatit sõi. 
See reede keeletundi ei olnud, sest õpetajal oli tarvis minna kusagile, nii et saime täitsa vaba päeva endale. Lootsime päikest võtta, aga no kus Sa sellega. Läksime hoopis trenni, millega seoses meenus selline pisiasi, et mu telefon varastati kapist ära. Nii uskumatu, kui see ka ei ole, sest ma näppisin seda viimasena ja panin kohe niimoodi nähtavale riiuli peale, sest muud asjad, mille võtmiseks oleks pidanud kogu koti välja kakkuma, olid alles. Seda enam veel, et tegemist on lukustatud kappidega, kuhu me paneme oma numbrikombinatsiooni, nii et ilmselt pidi keegi pingsalt jälgima, mis ma sinna peale keeran. Nii rumal ka minust seda nii avalikult teha ja uskuda, et kõik inimesed on ilusad ja head. Ma olen juba oma ahastused kõik ära ahastanud, nii et ma ei oska enam midagi selle peale kosta. Mulle väga-väga meeldis mu telefon ja ma alles hiljuti ostsin sellele siit igasugu ägedaid telefonikotte, millega pole enam midagi peale hakata. :/

Haiglas on täpselt neli päeva veel olla. Kaks nendest seal samas, kus ma nüüd terve nädal olnud olen (siinkohal pean ära mainima, et ma SIISKI olin üleeelimine nädal õiges kohas, nii et Sonia ise ajas midagi sassi) ja kaks päeva siis uuesti seal repackaging unitis, kus on nii ägedad inimesed. Ja siis ongi finito! Ausalt, siis ma luban küll palju-palju tihedamalt oma tegemistest siia kirjutada, sest alati, kui nii palju aega on mööda läinud, siis ma lihtsalt ei mäleta enam asju ja ei oska nendest kuigi põhjalikult enam rääkida, kuigi nii mõnigi asi seda väärt oleks. 
Eilsest õhtust ja homsest pajatan ilmselt homme, sest hetkel ma lihtsalt PEAN magama ära minema. Muidu leiavad tüdrukud mind homme siit samast laua tagant seda tegemast. 

Obrigada! Boa noite!

pühapäev, 10. märts 2013

Laupäev, 9. märts

Tööpäevad läksid... nagu ikka. Hommikul üles, pudrud-kohvi, trenniasjad kokku ja haiglasse. Olen kaks viimast päeva õiges osakonnas olnud. Kuigi mulle seal ei sümpatiseeri nii väga, aga no elab üle. :) KÕIGEST kaks nädalat ju ainult veel. Lihtsalt uskumatu, kuidas aeg lendab!
Pärast haiglat oleme otse linna trenni läinud. Pärast trenni koju ja nii see elu meil veereb siin. 

Reedel oli nii mõnus päev. Nii soe ja päikesepaisteline, et otsustasime kohe pärast portugali keele tundi jõe äärde enne trenni istuma minna. Karolin tellis tosta mistat ja mina cachorro-quente'. Nom-nom. Väike pärastlõunane sangria käis ka asja juurde. :D




 Pärast seda läksime trenni. Ma ujusin ja istusin SPA-s, mis on VÄGA mõnus meil seal spordiklubis. Ainuke (ja ka üldiselt väga suur) miinus on see, et me peame nagu munad trikoosid ja ujumismütse seal mullivannides ja saunades mõnuledes kandma.
Karolin lõpetas varem trenni, seega pidin üksi koju minema. Käisin poest läbi ja ostsin koorelikööri, sest noh, miks mitte. Reede siiski ju.. ja me olime Karoliniga päeval mõelnud, et võiks ju. :)
Sõime kilode viisi (või noh, mis ma ikka siin teiste kaela ajan - peamiselt siiski mina ise) kreekereid sinihallitusjuustuga ja elu nagu lill.
Lõpuks läksime linna, sest olime lubanud Marenile nendega viimast päeva koos veel välja minna, sest nad lähevad järgmine teisipäev Madeirale ja sealt naastes kohe Norrasse tagasi. Algul pidi ta õde ja isa (haha) ka tulema, aga nad olid siiski piisavalt väsinud nende päevasest ekskursioonist Bragasse, nii et olime viiekesi (Hege ka).
Istusime Bohemes, sangriatasime, ajasime juttu ja no oli tore õhtu. :) Pärast seda liikusime karaoke-baari, kuid väga pikaks üritus ei kulgenud. Ülerahvastatud, again. Wecome to Porto!

Täna oleme põhimõtteliselt päev otsa lebotanud. Hommikul sõime üli-nämmukaid kakaopannukaid, siis käisime poes tsoplemas, sest toidukraam oli päris otsas kohe. Pärast seda (päev otsa) sõin vist KÕIKE, mis kätte hakkas ja ma kohe ei tea nüüd, mitu päeva ma peaks söömata olema, et need kalorid tasa saada. :D Ilma naljata!
Vähemalt käisin mingi hetk BodyPumpis ka, nii et vast päris nii hull ei ole.
Nüüd igatahes lõpetasime just oma filmiõhtu kookide, kommide ja muude snäkkidega ning oleks tagumine aeg magama minna.

Boa noite!

laupäev, 2. märts 2013

Ülevaade

Tripilt tagasi, aga ilmselt muljetamine piltide juurde tuleb homme, sest iiri kohvi ja sangria on juba jõu röövinud. :D

Reedel oli üsna kiire päev. Nagu nad siin kõik meil olema kipuvad. Hommikul ärkasime üles ja läksime portugali keele tundi. Saime targaks paar tundi ja lõpuks enne kahte saime lahti sealt. 
Koju ma enam minema ei hakanud, sest poole kolme ajal pidime Kristiga haiglast ühe tädiga kokku saama, kes meid ühte kohta kulme värvima lubas juhatada. 
See maksis küll hingehinda - 15 euri ja isegi ei kitkunud neid. Minul oli kõik hea, aga Kristi pidi ikka ise ka vaeva pärast nägema, et natukenegi korda majja saada. 
Nelja paiku saime tulema sealt ja mul koju minna ei oleks olnud eriti arukas, sest viieks pidime juba linnas trennis tagasi olema. Lasin siis Karolinil kenasti mulle kõik mu trenni-asjad linna järgi tuua ja ootasime siis tema tulekuni Kristiga kesklinnas, et veel viimaseid päikesekiire püüda, enne kui nad pilve taha läksid. 
Trenn tehtud, tulime koju ja kuna sellest on nii kaua aega möödas, siis täpne tegevuskäik küll enam meeles ei ole, aga ilmselt läksime üsna varakult magama, sest hommikul tuli varakult üles tõusta. 

Läksime üheksaks kooli juurde nagu jutt oli, aga ilmselgelt startisime alles tükk aega hiljem, sest portugaallastele kohaselt ei tulnud kõik mitte täpselt üheksaks ja kohvi pidi ka veel enne minekut kohvikust haarama, nii et nõnda me siin siis elame. :D
Kõigepealt käisime Guimarães'isse Citânia de Briteiros-t kaema, mis kujutab endast vana linna varemeid - juba raua- ja pronksiajast pärinevat. Ilmaga vedas ja üle-üldse seal kõrgel mägedes oli hingemattvalt kaunis vaade.




Tegemist on "linnaku" peatänavaga:



Me juba kujutasime Kristiga ette, mis tunne oleks oma kodu sellises kohas omada. Päris viisakas rõdu oli ka, kus saaks mõnusalt päikesepaistet nautida. Tegemist oli selle paiga peahoonega (kust siis sai pileteid osta).
Pärast seda läksime veel muuseumisse, kus oli lihtsalt niii külm, et hing püsis vaevu sees veel.
Siis oli Bragas (ülikooli hoones) meid ees ootamas lõunasöök, mis kujutas endast praadi, suppi, magustoitu, saia ja jooki. Kõht täis, meel hea, liikusime edasi - käisime Braga vanalinnas jalutamas, tänavakohvikus kohvi nautimas ja no nägime ikka kuumavereliste lõunamaalaste meeleavalduse ka ära. 


Oleks rohkemgi aega seal linnas veetnud, sest iseenesest on tegemist lihtsalt nii ilusate kohtadega, aga meie ekskursioonijuht oli juba suhteliselt pinges sellest rahvamassist ja arvas, et oleks targem kiiresti ära minna. 



Edasi läksime tagasi Guimarães'isse, et külastada veel ühte lossi - Paço dos Duques'i. Seal näidati, kuidas kunagi oli elanud kuningapere. See oli väga huvitav - giid rääkis ülihästi inglise keelt ning ütles ise iga asja kohta "the most intresting thing about...". Anyway, et teile ka harida oma teadmisi , siis... 

  • mehed ja naised magasid eraldi nagu ka eelnevalt teada, aga voodid olid vanal ajal lihtsalt ÜLIväikesed, sest (peale selle, et nad niisamagi lühemad olid) nad magasid pool-istukil käkras, sest usuti, et nii ei pääse hing kehast nii kergesti välja;
  • koerad olid rohkem selleks, et nende külge oma käsi ja suud pühkida, sest söödi ju ilmselgelt kätega;
  • raudrüüd kaalusid ligikaudu 50 kilo ja nendega hobuse pealt maha kukkudes, ootas sõjamehi lihtsalt dehüdratsioon, sest ise enam püsti saada ei olnud võimalik;
  • väidetavalt viis inglismaa kuningaga abiellunud portugali kuningatütar sinna ka (lisaks teada-tuntud vürtidele, mida nad idamaadest vahetuskaubaks tõid) teekultuuri ja (küll siin kutsutakse teed Cha-ks), siis mujal on see tea, tee ecd seetõttu, et kuninganna ei osanud sõnagi inglise keelt ja neile kohalikele teed serveerides ütles "para ti, para ti, para ti" (ehk siis tõlkes "Sulle") ja nemad arvasid, et see ("ti") on joogi nimi;
  • köök asus majast üldse eemal, et mitte rottidega musta katku majja lasta.





Pärast lossi jalutasime veel väikse tiiru lossi aias ja siis pidime juba kellaajaliselt hakkama koju liikuma, sest kõigele lisaks oli juba kultuurinorm ka meie jaoks täis saanud, aga meie ekskursiooni-juht arvas, et me võiks veel kuskile kesklinna istuma minna. Väiksed portveinid, caipirinhad ja iiri kohvid, paar sõna soomlastega juttu ja no õhtu oli hoopis meeldivam. :D
Igatahes bussis jõime veel pisukese sangria ja koju tulles kaalusime isegi mõtet kuskile veel välja minna, aga no mõtteks ta jäigi. :)
Pühapäev oli tavapärane lebo. Päeval käisime linnas, et üht-teist poodidest osta ja lõpuks oligi kell juba nii palju, et tuli trenni minna. Karolin käis PowerJumpis, ma ei tihkanud sinna seekord minna, sest eelmine kord hakkas põlv tunda andma päev pärast seda trenni. Ma olin niisama jõukas. Jooksin, crosstrainisin ja oli tavapärane cardio
Pärast trenni tulime kiiruga koju, et ma saaks Pasta Bolognese't teha. Nom-nom! :) 

Ülejäänud nädal on möödunud üsna tavapäraselt, kui välja arvata see, et ma kaks päeva vales osakonnas praktikal olin, ilma et ma seda ise teadnud oleks, aga noh, mis seal siis ikka, eks pärast (pean nagunii sinna veel üheks nädalaks minema) olen siis kaks päeva vähem. :D
Igatahes on moment tagumine aeg magama minna. Haigla ja trenn väsitavad ikka nii ära, et üldse ei saa mahti millegi muuga tegeleda. ÕNNEKS on ainult 2 nädalat VEEL haiglat ja siis hakkab pidu ja pillerkaar. :)

Boa noite!