98 to go

Igaks juhuks peab märgi ka maha panema, et ikka täna ka joostud sai. Aega kulus minutike-kaks rohkem, sest ma pidin Tõnniga helistama ja seisma ja võtit taga ajama, mille ma koju unustasin. Tõnn tõi selle mulle poolele teele ära enne kui koolitusele läks.
Iseenesest läks jooks hästi. Ja üldse olin täna tubli ja asjalik. Koristasin natuke, käisin poes, tegin süüa, rummi-rosinakookigi, nii et igati damahasjaika.
Homme peab üle pika aja üheks päevaks tööle minema, et siis jälle puhata, aga ma ei suuda välja mõelda, kas ma peaks jooksma ka veel hommikul minema või piisab sellest, et ma jalgsi tööle ja koju kõnnin, mis teeb kokku 11 kilomeetrit. Seda enam, et ma kõnnin ikka tempokalt, ei loiva. Igatahes KUI ma peakski enne jooksma minema, siis kindlasti ei jookse ma nii palju kui muidu. Väike ringike sel juhul, et kerge energiasüst kätte saada. :)

Päikest!

100 päeva hommikujooksu ehk tõeline katsumus

UHH, alustasin ka selle jõhkra ettevõtmisega. Kuna ma juba ma-ei-tea-mis-ajast-saadik pole vabadel päevadel rahulikult magada saanud, sest ma vist olen seda juba maininud ka, aga meie välifassaadi soojustatakse, siis olin juba 9 üleval. Jõin pool klaasi jogurtit, panin jooksuriided selga, kõrvaklapid kõrva ja nii ma läksin.

Nii tükk aega pole jooksnud, võttis ikka natuke võhmale küll, seda enam, et mul läheb üldse pulss iga intensiivse treeningu peale jube lakke ja siis on raske kuidagi. Olgugi, et vererõhk (ja ka üldiselt pulss) on mul puhkeolekus lausa aukartustäratavalt madalad. Kui Tõnniga ka kuskil spodiklubis oleme käinud ja jookseme näiteks lindil, siis Tõnnil (kellel muidu jube kõrge vererõhk) on pulss kena 125 ja mul a la 160+. Igatahes jah, süsteemid-süsteemid...

Lõpuks olin kenasti kodus tagasi, tegin natuke lihaseid peale-venitasin. Sõin hommikust, jõin kohvi ja siis tegin midagi HIRMSAT... Midagi nii hirmsat, et kui ma VAID saaks aega tagasi keerata, siis ma enam kunagi seda ei teeks... 

Ma mõtlesin, et värvin juukseid. Noh, ei midagi drastilist. Lihtsalt ühtlaselt loomulikuks-ühtlaseks-ilusaks blondiks, sest ma pole NIIIIIII ammu juukseid värvinud, et ma isegi ei tea, kus ja kas mul üldse enam mingit piiri oli (sest nood viimasedki paari-aasta tagused värvimised, olid ainult salgutamised). Ja nüüd ma olen selline KOLE-KOLE kollaka varjundiga blondinka. Lihtsalt KOHUTAV! Paki peal oli no NIIIIIII ilus hallikas-blond värv ja mis sellest sai?!? Ma isegi ei julge pilti panna. Ega kodust enam kunagi oma nina välja pista. Igatahes ma lähen käin kiirelt sollis ära, katsun vähemalt natuke mingit jumet siis saada, sest muidu ma olen nagu sõna otseses mõttes vaim - valgustpeegeldavalt hele jume, jubedad-heledad juuksed. Kapuutsi tõmban loomulikult silmini!

Aga et meeleolu mitte nii alla lasta, siis kuulan parem oma juba tükimat aega olevat lemmikut... Ja kuna ma kade pole, siis lisan ka siia: 

Apteekri naljad

Üks hommik äratus tirises ja ma lihtsalt olin täiesti kindel, et see ei ole minu äratus, vaid Tõnni antibiootikum, mis (võtmist tahab ja) heliseb. Ja seda ma ka talle ütlesin! "See ei ole MINU äratus, see on SU ANTIBIOOTIKUM!" Ma loodan, et ta mind nüüd opakaks ei pea, sest uni, kus ma kellelegi KUMMELIGA hematogeeni müüsin oli mu ilmselt nii ära nõidunud, et ma siiralt arvasingi täpselt nii nagu ma seda väljendasin. Ma tean isegi, MIS antibiootikum see oli... :D Mitte, et Tõnn üldse võtaks mingeid, eks.

Ja üldse, sellega seoses tahtsin öelda, et mind absoluutselt ei aja naerma need netis ringlevad "apteekri naljad", sest minu meelest on see nii ebaprofesionaalne naerda selle üle, kui inimene ütleb mingi sõna valesti (a la ibuprofeiin ibuprofeeni asemel). No pole ju naljakas! Ja ma leian, et see pole selline asi ka, mida kuskile kelkima minna, kuidas inimene midagi valesti ütleb. Meie elame jah selle SEES ja see on elementaarne, et me teame, mis need õiged sõnad on... Sest no kuule, ma ise olen ka täiesti võimeline kruvikeeraja ütlema tangide kohta, kuna see ei kuulu minu ampluaasse. Seega, võite julgelt minu juurde tulla, kui te seda ÕIGET sõna just täpselt ei tea, ma ei naera. :)
Teine asi on see kui inimene on endale mingi GENIAAAALSE mooduse mõelnud, kuidas miskit meelde jätta ja siis tulebki niimoodi küsima. Siis ma leian, et see on lahe. Nt kaks sellist geniaalsust, mida ma kuulnud/lugenud kuskilt olen, on asotsiaale forte (essentsiale forte kohta, mis on maksahaiguste toetavaks raviks) ja Nikiita pastillid (Niquitin losengid). Aga see minu meelest ei näita inimese rumalust, vaid just seda, et kui muud moodi meelde ei jää, siis tuleb mingi loogika sinna luua. Ma ise õppisin samamoodi kunagi koolis. Toon näite: toimeaine topiramaat - siis jätsin meelde, et nagu top(nagu tipp, ülihea) ja raamat. No ja vabalt oleks võinud juhtuda, et kirjutan töösse hoopis topraamat.

Igatahes mul on vabad päevad ees ja ma hakkan kiiresti tegutsema, sest mul on nii palju mõtteid ja asju, mis ma teha tahan. Alustan ujuma minekuga.

Ja kuna väljas on NII mõnus päike juba teist päeva, siis nautige!

Hello there!

Hullumaja kui vähe on ikka vaba aega. Kogu aeg töö. Vabadel päevadel oleme Tõnniga myfitnessis nüüd käinud ja nii see elu meil läheb. 

Vahepeal käisin millalgi eelmisel nädalal Tallinnas apteegi koolitusel. Sai jälle tasuta proovimiseks nänni, tarkust, süüa-juuagi. Ja pärast LOOMULIKULT üle sajandi mitu-mitu-mitu tundi järjest Karolini, Birksi ja Kiiraga Vanas Villemis istutud. Sõime ja jõime head ja paremat ja muljetasime niisama. 

Siis vahepeal millalgi viskasin pool-kogemata-pool-meelega oma telefoni ekraani katki ja olin juba meeleheites, aga siis vaatasime, et ebayst annab uue tellida. Vahetusest muidugi polnud aimugi, aga sõber youtube abiga (mis sellest, et seal põhiliselt ainult selle pealmise ekraani vahetusvideod olid, aga) tehtud see Tõnnil igatahes sai ja ma olen nüüd nii rõõmus jälle. Mõtlesin juba, et nüüd on elu läbi. :D

Küüned lõikasin ka üle NIIII pika aja TÄIESTI nulli ja nüüd on niiii harjumatu neid lapse käsi vaadata, aga trükkida on see-eest mugavam.

Lisaks kõigele oli vahepeal sõbrapäev ja ma loodan, et see oli kõigi jaoks sama meeldiv kui mul. :)

Täna on vaba päev. Magada väga kaua ei saanud, sest meil uuendatakse siin majal välifassaadi ja juba varahommikust saati kuulen mingit kopsimist ja puurimist. Rulood on ka kogu aeg ees, peaaegu nagu kuskil koopas elaks. 

Olen juba korra poes käinud, isa prillid kuskilt optikakabinetist ära toonud ja söönud umbes 10 korda. :D

Nüüd olen juba päris tükk aega püüdnud enda uut kaarti paypaliga ühendada, et ma saaks endale uusi telefoni ümbriseid tellida (sest vana läks ka hoobi tõttu katki), aga see on täiesti võimatu... Fffffsanfsdlkölkf. Ma ei tea, kas ma olen loll või?!? Küll ütleb, et kaardi andmed on valed, siis trükin igaks juhuks kümme korda veel, siis ütleb, et aadressid ei klapi, muutsin andmetes seal sada korda oma edasi-tagasi aadresseid(nii üht kui teist "koduks" muutes, aga mitte kuidagi ei sobi sinna - ikka mingi error. Uskumatu!

Igatahes ma pean vist praegu selle paypali sinnapoole jätma, poes jälle käima ja õhtuks miskit söögipoolist valmistama hakkama. 

Ei teagi, ka täna lähme trenni või ei. Pole veel suutnud otsustada, sest mul on poole üheksa ajal istumine. No tagant järele sõbrapäeva puhul. Ja siis läheks äkki liiga kiireks...

Aga, et vahelduseks tindimustale värvi ka oleks, siis panen paar pilti, mis on ilmselt sügisel millalgi tehtud. 

Nii tahaks juba kevadet ja suve. Ja kui nüüd aus olla, siis ilm on ka selline mõnusalt meeldiv. Mõned kraadid  veel lisaks oleks, siis meenub peaaegu nagu aastatagune Porto. :)

Igatahes, I'm out! Oli meeldiv üle pika aja jälle miskit kirja panna. Ilusat teisipäeva jätku!

Kevad käes!

Ma pole NIIIIII ammu blogi kirjutanud. Ma isegi ei tea miks. Polnud nagu meeleski, et ma seda üldse vahel teeks. Hiljuti tuli meelde, aga siis polnud jälle aega. Ja kuna ma nii harva oma arvutit käima panen, siis ilmselt on ka selle süü. Igatahes on vahepeal kevad tulnud. Või vähemalt korraks. Vahet pole... igatahes meeldib see mulle tunduvalt rohkem kui külm.
Ma olen vahepeal no KÕIKE teinud. Tavapäraselt tööl käinud, Dorpatis haavaravi koolitusel, juuksuriski, näohoolduses, shoppamas, kogu Mehhiko kaniikula osad ära vaadanud, trennigi natuke teinud ja nüüd siin ma olen... Pilte millestki panna ei ole. Võiks ju panna kas või sellestki, mis mõnsa kehavõi ja dušigeeli ma just praegu Kaupsist endale ostsin, aga noh... ei viitsi. Laiskust täis. Ja ma mõtlesin kohe trenni hakata tegema kui olen endast selle pisikese elumärgi maha märkinud, AGA mida rohkem ma siin istun, seda rohkem hakkab tunduma, et ma ei viitsi isegi seda teha ja suvalisi rootsi blogisid ning telerit on palju mõnsam vaadata. Nii et ma teen KIIRELT sellele istumisele lõpu ja hakkan liigutama, et siis pessu minna ja enda uusi asju katsetada.
Tõnn on juba teist päeva Peipsil kalal, püüab seda monstrumitest tühjaks.