laupäev, 29. märts 2014

:)

Nüüd olen kenasti jälle jooksmas käinud. Ja haigeks enam jääda ei kavatse. :) 
Vahepeal on olnud paar puhkepäeva, mõned koolitused (üks Tartus, teine Tallinnas), mis mulle väga meeldisid, töölgi käinud. Ja täna jälle puhkasin... Saime koos Tõnniga üle nii pika aja vähemalt ühe nädalavahetuse päevagi koos veeta. 
Kõigepealt magasime päris pikalt, siis käisime poes üht-teist ostmas, et saaks suuuure hunniku mõnusaid ja tervislikke banaani-kodujuustupannkooke teha, mida siis hiljem need mitte nii tervisliku šokolaadiga ära süüa. :D
Siis koristasin tükk, sest kohe nagunii jooksma poleks saanud täis-kõhuga minna. Lõpuks saime joostud 7-se ringikese, venitatud, pesus käidud ja siis otsustasime mootorrattaga kuskile sõita ja natuke grillida. Käisime bauhofist läbi, ostsime ühekordse grilli ja suundusime rimisse, et kana ja grillsalatit osta. Nagu varganäod piiksusime ka Tõnni seljakotiga, sest tal oli seal mingi posu tühje landipakendeid (üldse sajandeid tagasi ja mujalt ostetud) ja ühel neist oli turvaelement inaktiveerimata jäetud. Aga no turvaruumi pidime ikka esialgu nagu väiksed varganäod minema. 
Igatahes siis sõitsime jõe äärde, panime oma grilli püsti, tegime kana valmis, sõime kõhu täis ja kui päike enam peale ei paistnud, tulime koju ära, sest jahedaks läks. 
Nüüd on Tõnn jube tükimat aega oma Arsenali mängu vaadanud ja ma otsustasin muud moodi endale tegevust leida. 

Panen paar suvalist pilti ka, mis telefoni tekkinud, et midagigi vaadata oleks...



reede, 21. märts 2014

Teadaanne...

Nii palju aega on möödas viimasest postitusest ja vahepeal on paljut toimunud. Väga pikka juttu ei taha teha, sest mul nii palju plaane, mida tahaks teha. Vaba päev siiski! Alustades tubasest trennist ja kergetest spaarituaalidest ning küünte väskendamisest, lõpetades söögi valmistamise ja võibolla väikese solaariumiga... Ning õhtu poole saan ema ja õega kokku, et natuke poodides ringi vaadata. :)


Igatahes Ma alustan kuskilt väga kaugelt. Ja liigun kronoloogilises järjekorras, kuigi on asju, mida tahaks kohe kiiruga-kiiruga ära mainida. 
Kunagi paar nädalat tagasi oli mul nädalavahetuse lõpp ja uue nädala algus vaba ja me otsustasime Tõnniga minu juurde minna. Et no saunatada ja lihtsalt olla seal üle pika aja. :) 
Siis esmaspäeval läks Tõnn tööle ja sealt hiljem vennaga Leetu uut autot viimasele tooma. Mitte, et see nii oluline info oleks, aga teisipäeval olin ma Jõgevale hambaarsti aja pannud, sest mu tagumine - kunagi sada korda lapitud - hammas otsustas hiljuti pähklit süües ära laguneda. Läksin siis bussiga linna, tegin Tõnni ema juures üksi istudes ja raamatut lugedes natuke aega parajaks ja lõpuks oli mu surmatund käes. Ma ausalt. Siiralt. Kardan maailmas lihtsalt NIIIIIIIII väga hambaarsti ja õnneks ta ka teab seda, nii et ta ei vaata enam imelikult (ma usun), kui ma teda enne igat liigutust 5 minutit usutlen stiilis "EGA SEE VALUS POLE???". Ja uskumatu, kui see ka ei tundu, aga ma LUBASIN selle välja tõmmata. MINA! Või noh... arst ikka ise veenis mind ka tükk aega, aga juba see, et ma nõustusin. Bот это даа!
Igatahes polnud üldse hull. Ja mul tegelikult juba kunagi on ka ju kihv-hammas välja tõmmatud, aga ikkagi..lihtsalt nii õudne tundus. Kuid kui vähe see veel maksis! Mina veel mõtlesin, et kas minna enda arsti juurde tagasi või otsida Tartust mõni. Jumal tänatud, et läkin. Ma olen 100% kindel, et siin oleks see täpselt minu summa + kümnend-null otsa maksnud. :)
Siis käisin veel vahepeal tööl ja loomulikult tegin HOOLEGA oma hommikujookse, et ikka ükski päev vahele ei jääks. Ja lõpuks tuli järgmine nädalavahetus. Tali ka tagasi, aga ikka oli vaja jooksma minna, nii et jalad läbimärjad. Esimene õhtu ei saanud midagi aru. Sõitsin veel kenasti kursaõele Pärnusse külla, kus meil istumine-saunatamine oli ja kõik tundus OK. Kuna mul jooksu-riideid kaasas seal polnud, siis mõtlesin, et lähen siis kui Tartusse tagasi jõuan, aga miskitel võimsamatel jõududel oli oma arvamus sellest, kuna just enne bussile minekut hakkas pea valutama, siis tundus kurk juba tunda andvat, pidevad aevastused ja voila, Tartusse jõudes olin ma täiesti haige valmis. Köha, nohu, peavalu, ilmselgelt ka palavik. Seda kontrollida ei saanud, sest meie majapidamises puudub töötav termomeeter, aga ma usaldan oma vaistu. :D
Ja nüüd olen juba NIIIIIII mitu päeva jooksmata. Tunnen end sellepärast lihtsalt nii halvasti, sest ma olin päris siiralt eeldanud, et jooksen ikka kõik need sada päeva järjest (sest pshh, haige ma pole peaaegu kunagi, nii et mis see saab veel vahele tulla?). Eks siis tuleb hiljem need 6 vahelejäänud päeva tagasi tega, sest ma olen kindel, et homme olen juba back on track. Juba täna VÕIBOLLA oleks saanud minna, aga no mõni köhatus ikka veel tuleb ja mõne tunni tagant ikka veel peab korra nuuskama, aga muidu on küll juba täista hea olla. Tööl käisin ka terve see aeg nüüd. Inimesed kogu aeg küsisid, AGA MIS TE ISE KASUTATE? Ju siis oli näkku kirjutatud, et ma haige inimene. Aga üldiselt ma pole eriline ravimite kasutaja. Ainult äärmisel vajadusel. Tavaliselt mitte midagi, aga kuna ma olin siiski tööl ka ja minu jaoks oli hetkel oluline kiirelt terveks saada, siis nohule eukalüptiga meresoolapihustit ja ambroksooliga köhasiirupit. Palju teed ja lahustuvat suure konsentratsiooniga C-vitamiini. Kodus tegin iga päev auru ka eukalüptiga.

Ja lõpetuseks natuke (vähemalt mu enda jaoks :D) põnevamat juttu ka...
1. Nimelt ostsime Tõnniga endale mõned päevad tagasi reisipiletid ära ja lähme aprilli-puhkuse ajal (mille me samale ajale võtsime) Inglismaale. Ma nii excited juba sellest, et ei jaksa ära oodata! :)

2. Tõnni õde sai endale eile identsed kaksikud poisipõnnid. KUI LAHE seeee veel on?! Mitte, et ma arvaks, et kaksikutega raske pole või midagi, aga no ülim uudis ikka. Õnneks on kaks last juba vanemad, kes vajadusel alati väiksemate järele vaatavad, SEST väiksemaid on peale praeguste kaksikute on ju veel 3-aastane Liisu ja aprillis AASTASEKS saav Leenu. Uskumatu! Kes teeb, see jõuab! 

kolmapäev, 5. märts 2014

Vastlapäev ja tänast

Eile ärkasin kümne paiku üles ja läksin kiirelt jooksma. Jooksin oma põhilist ringi. Jookseks mujal ka... Näiteks mulle väga meeldib väiksemate tänavate peal joosta ja maju/aedu/lilli(lumikellukesed on muideks juba tärganud) vaadata...aga see väikeste tänavate peal jooksmine tähendab paratamatult ka mingi hetk suurte tänavate peale sattumist ja no ma lihtsalt ei salli seda foori taga ootamist. 
Pärast jooksu tegin lihasharjutusi-venitusi peale, käisin pesemas ja siis läksin poodi, et hernesupi tarvis suitsuliha ja külla minekuks piruka tarvis lehttainast, kana ja porrut osta. Viimast loomulikult ei olnud. Nii et samal ajal kui supp kees, sain Selveris ära käia, porru muretseda.... Ja no kui ma juba seal olin, siis ka solaarimit külastada.
Igatahes lõpuks oli supp valmis, kõht täis. Vastakuklit ka, mida ma küll paraku poest ostsin. Mitte et ma neid ju ise teha ei oskaks, aga no siis tulnuks neid nii palju, et mul rohkem hirm, kes need pärast ära oleks söönud. Mina! Ilmselgelt ju!


Siis hakkasin kana-porrupirukat tegema, mida Anu juurde küllaminekuks kaasa teha. Kõik (töökaaslased siis) olid nii palju nänni kaasa teinud/võtnud, et no pärast pidanuks me kõik võidu Toomemäelt alla veerema. 
Igatahes teised olid juba näinud last, minule oli see esimene kord. Ja mis oskan öelda - eks ikka NO NIIII ARMAS pisike poisipõnn. 
Ühesõnaga kuulasime tita-beebi muljeid, rääkisime ise töömuljeid, sõime head ja paremat ning lõpuks oli kell juba peaaegu 12 kui koju liikusime.  

Täna ärkasin samuti 10 ajal üles. Oleks enam maganud, aga no see äratus. Kiusas. Ei lasnud magada. Aga hea ongi, sest ma nägin mingisugust (sel momendil) väga hirmsat unenägu, kus mingid lapsed hoidsid mind ja veel kedagi täiskasvanut kuskil müüride vahel kinni ja no ma ei tea... Ühesõnaga müstika! 
Siis läksin jooksma, aga alles nüüd-praegu avastasin, et see trakker on mul miskipärast alguse ja lõpu ära "lõikanud" ning ma isegi ei tea, mis puhul. 

Siis tulin tuppa, venitasin, käisin kiiruga pesemas, apsasin külast kaasa-pakitud pirukaid-koogikesi, jõin kärmelt kohvi lõpuni ja no siis oli veel nibin-nabin minutike juuste föönitamiseks. Siis läksin kiirelt, et konsumi juurest raha välja võtta. Ja no teadagi on kiirustaja ooteaeg alati pikk, aga see naine, kes seal pangaautomaadi juures toimetas, nooo-ma-ei-teaaa, isegi üks tüdruk kohe tema järel ei jõudnud enam oodata ja kõndis minema. Ta ikka hoolega süvenes seal igasse täppi. Võttis sada korda raha välja ja printis hoolega kviitungeid pärast igat tegevust. Ma mõtlesin, et ma ei jõuagi kunagi ripsmehooldusesse. :D
No õnneks ikka jõudsin ja pärast oli NII mõnus ilm, et ma olekski jalutama jäänud, aga ei osanud kuskile jalutada. Niimoodi üksi. Sihitult.
Käisin korraks Weekendi laopoes ja tulin koju ära. Sõin natuke, uurisin netis cherrysid ja muid sääraseid pakkumisi. Kaardistasin ostud ära ja läksin Tõnnile rongi vastu. Siis ta läks mingit sumbuti sukka esindusest tooma ja ma bingot ning summi ostma. Võitu seekord kahjuks jälle ei tulnud, aga ma ei kaota lootust.
Igatahes nüüd õhtul käisime veel Tõnniga natuke jalutamas ja siis ostsin oma päeval välja vaadatud blenderid-kaalud ära ning nüüd on viimane aeg põhku pugeda. Homme peab lõpuks tööle ka minema.

Ilusat kevadet!

esmaspäev, 3. märts 2014

Tänane


pühapäev, 2. märts 2014

Puhkepäevad

No ilma naljata. Mul on varsti meelest läinud, kuidas tööd tehti. Ühe päeva käisin tööl ja nüüd jälle puhkan juba teist päeva. Homme töö ja siis JÄLLE vabad päevad. Super, no! 
Kohe alustuseks panen oma jooksupildid, sest no teadagi... Pics or it didn't happen!


Muidu olen raamatut lugenud, eile käisime Lõunakas ja ostsime nii ilusa asja(ma ei oska sellele nime anda), kuhu oma jalanõud kenasti panna, et terve koridor neid täis poleks, aga ma panen parem random-pilte telefonist, et värvi ka oleks. :)



Eile õhtul käisime Tavernas söömas ja ma ei suuda ikka mõista, KUIII hea võib üks pitsa olla. Mmm...
Täna pole küll mitte midagi erilist teinud. Peale kaua magamise, jooksmise, pesemise ja Tõnni valmistatud superluksi hommiku/lõunasööki olen vaid lebotanud, raamatut lugenud, Prantsuse sibulasuppi ja sooje juustusaiu teinud. Nüüd lõpetasime just "The book thief"-i vaatamise ja ei tea kohe, mida teha nüüd. Ilmselt lebotan edasi ... Mis mul ikka muud teha. :)