neljapäev, 31. oktoober 2013
kolmapäev, 30. oktoober 2013
End of the month
Päevad lähevad. Midagi ei juhtu. Või kui juhtubki, siis seda pigem apteegis ja sellest juba kirjutada pole sünnis.
Ükspäev oli veel vaba päev, siis sai ka linna peal käidud, toidupoes laristamas ja solliski. Ma lihtsalt ei saa lasta oma ilusal jumel hajuda.
Igatahes eile tuli emme linna. Tal on kahepäevane koolitus siin, nii et pärast mu tööd saime Eedenis kokku. Käisime koduekstras ja seal nii palju ilusaid asju, kohe terve poe tahaks tühjaks osta ja nende asjadega oma kodu kaunistada. Liniku lauale isegi ostsin. Vaasi ja kunstlilli pidin ka juba ostma, aga siis ma mõtlesin, et ma realiseerin enne ühe teise plaani. Selveris on ilusad tühjad rohelised veinipudelid (jah, hea oleks ju öelda, et osta ise veini ja kraabi sildid maha, aga esiteks on rohelistes pudelistes peamiselt punane vein, mida ma ei armasta ja teiseks ei tule need sildid kunagi nii ilusti maha, et asi seda väärt oleks), ostan neid paar tükki, et sinna lilli sisse panna.
Kella sain ka ära lasta parandada. St mul oli kokku 5 kivikest viimase aja jooksul ära kukkunud ja uurisin, kas neid annab sinna uusi ka panna... Ja no see noormees arvas, et 5 kivikest ikka kuskilt leiab ja kogu see lugu maksis ainult KAKS EUROT!!!
Siis istusime korraks seal sõõrikuputkas ja suundusime Jyski, sest kuna mu ema nüüd töökohta vahetab ja nädala sees üldse mujal elama hakkab, siis oli tal tarvis tekke ja patju osta. Ma muidugi vaatasin niisama jälle ilusaid asju ja mõtlesin, et peaks mingi päev Tõnniga minema sinna.
Lõpuks käisime konsumist maksimarketist ka läbi ja haarasime miskit süüa koju. Oa-singisalatit ja verivorste, mida oli niiii hea emme kodust toodud pohlamoosiga süüa. :)
Muust jutust veel nii palju, et trennis tahaks ka kuskil käima hakata, aga samas pole niisamagi eriti kunagi aega miskit teha. Töö ja kodu, päevast päeva... Samas, kui ikka läheks kuskile spordikluppi, küll siis seda aega ka leiaks, sest niisama end trenni tegema utsitada, on suht keeruline, aga julgen arvata, et kui selle eest ikka maksnud olen, küll siis saab mindud ka. St. ma ikka teen vahepeal üht-teist - Tõnniga käime jooksmas vahel või Nelega kümne kilomeetriseid ringi jalutamas, aga no ikkagi. Tahaks ikka jõusaali või BodyPumpi ja tunda kuidas lihas endast märku annab. :)
Igatahes praegu tõmban otsad kokku ja lähen linna... Vist lähen ostan ühed saapad endale ja need veintsipudelid 60 eurosendi eest. Siis peaks trenni tegema - yourself fitnessi, uurima, kust klickist me selle imeodava HP emmele võiks saada ja õhtuks süüa miskit tegema. Mul nüüd nii palju koduseid asju (külm)kapis, et enam ei pea vist vähemalt pool kuud poodi minema. :)
Lõppu panen paar pilti ka, et nii must-valge poleks:
pühapäev, 27. oktoober 2013
40 fakti minu kohta
1. Mis tähtkuju oled? Jäär
2. Lemmikvärv? Kusjuures polegi sellist kindlat värvi kunagi olnud. Aga pigem sellised ilusad toonid nagu mündiroheline, korall...
3. Millist välisriiki viimati külastasid? Türgi
4. Unistuste reisisiht? No igale poole tahaks minna. Aga ilmselt kõige kättesaamatuim on Hawaii.
5. Mis laulu viimati kuulasid? Jessus, pole nii ammu tahtlikult ühtegi lugu mängima pannud. Pigem on muusika tulnud lihtsalt raadiost või on Tõnn pannud omale meelepäraseid laule... Ja mis puudutab apteeki, siis siin tuleb täiesti random-meloodiad, millest Prisma siseraadio mõnuga üle lärmab.
6. Lemmikfilm? Ohh, neid on palju. Aga lemmikuimad jäävad ikka sinna a la "The Notebook"-i, "Remember Me"' kanti.
7. Mitut peeglit praegu ringi vaadates näed? Mitte ühtegi, aga kui väga tahta, siis kindlasti annab klaasi-peegeldusest üht-teist näha.
8. Millal viimati alkoholi tarbisid? Selle nädala keskel. Võis olla kolmapäeva õhtu.
9. Mis jook oli? Pisangi ja apelsini mahla kokteil.
10. Palju sul umbes pangaarvel raha on? Natukene üle 200 euro. :D
11. Kas oled kunagi antidepressante tarvitanud? Ei ole... Aga ULME, kui palju seda apteegis päevas läheb.
12. Lumi või vihm? Lumi.
13. Millal viimati lumememme tegid? No ikka päris palju aastaid tagasi... 4? 5? Kuskil nii.
14. Koer või kass? Kass. Kuigi don't get me wrong - mulle VÄGA meeldivad koerad ka. Aga kui ma peaksin VALIMA, siis jah, kass.
15. Mis söögi järele praegu isu on? Kõht on piisavalt täis, et polegi isu millegi järele. PS! Ise ka ei usu, mis ma praegu kirjutasin.
16. Kas usud Jumalat? Ei.
17. Kas sinu kodus on Piibel? Tartus ei. Vanemate juures küll on.
18. Mitu tõelist sõpra sul on? Mitte palju. Mõni.
19. Suurim summa, mis oled lotoga võitnud? Pole mänginudki eriti, aga kui ma ei eksi, siis kunagi muusikakooli ajastul sai paar korda summiga kümneka (KROONI loomulikult) võidetud.
20. Millal viimati kinos käisid? Kuu aega tagasi. "About time"-i vaatamas. Kuulub ka nüüd sinna lemmikute hulka. :)
21. Kas tulnukad on olemas? Võimalik.
22. Kas alustaksid oma elu uuesti algusest, kui praegu võimalus antaks? Vahel tahaks vastata jaatavalt, aga üldiselt võib vist ikka rahul olla.
23. Mis raamat käsil on? Ei olegi hetkel raamatut. Aga nimekiri on olemas, mida võtta. Ma pean enne aru saama, kus ma endale selle lugejakaardi vormistama pean, sest Jõgevale satun nii harva ja Tõnniga ei saa neid asju ajada - alles ta viis mu ühte raamatut kuu aega vist ära ja lõpuks oli see ka hoopis ta ema, kes selle raamatukokku tagasi viis. :D
24. Millal viimati raamatukogus käisid? Paar kuud tagasi.
25. Mis kell eile magama läksid? Kella poole ühe paiku.
26. Sinu elumoto? Ei ole sellist konkreetset mõtet või lauset, mille järgi elada. Läheb täpselt nii nagu minema peab...
27. Kas annad uue aasta saabudes lubadusi? Ei anna.
28. Mida kardad? Vigu teha.
29. Kas lendaksid Kuule, kui võimalus avaneks? Ei, selle asemel käiks Maa läbi.
30. Mis sul sügavkülmikus on? Viimaste andmete järgi üks sealihatükk ja karp maasikaid.
31. Mis jõululauale paned? Sinna on veel nii kaua aega ja kes seda teab, kus see peetud saab. Aga ilmselt õnnestub ikka traditsioonilisest jõulupraest endal kõht kurguni täis söödud.
32. Kõige jubedam tunne maailmas? Kindlasti oleks see lähedase inimese kaotamine, aga ÕNNEKS pole seda minul kunagi juhtunud. Seega pean vastama, et jubedaim tunne on see, kui ma olen mingi käkiga hakkama saanud... Midagi valesti müünud, apteegi võtme koju unustanud või midagi muud säärast.
33. Mitu sõrmust sul sõrmes on? 1.
34. Küüslauku sööd? Jah.
35. Kas oled praegu armunud? Armunud olek kestab keskmiselt aasta, edasi on midagi juba miskit sügavamat.
36. Kui saaksid praegu sõrmenipsuga elukutset vahetada, mis ameti valiksid? Olen rahul praegusegagi, aga KUI... siis oleksin reisikorraldaja/-giid kusagil soojas riigis.
37. Lemmik aastaaeg? Suvi.
38. Millal viimati nutsid? Ei mäletagi enam.
39. Oled sa praegu oma eluga rahul? Nii ja naa. Päikest võiks rohkem olla.
40. Aitab vist ka praeguseks? Jep. :)
2. Lemmikvärv? Kusjuures polegi sellist kindlat värvi kunagi olnud. Aga pigem sellised ilusad toonid nagu mündiroheline, korall...
3. Millist välisriiki viimati külastasid? Türgi
4. Unistuste reisisiht? No igale poole tahaks minna. Aga ilmselt kõige kättesaamatuim on Hawaii.
5. Mis laulu viimati kuulasid? Jessus, pole nii ammu tahtlikult ühtegi lugu mängima pannud. Pigem on muusika tulnud lihtsalt raadiost või on Tõnn pannud omale meelepäraseid laule... Ja mis puudutab apteeki, siis siin tuleb täiesti random-meloodiad, millest Prisma siseraadio mõnuga üle lärmab.
6. Lemmikfilm? Ohh, neid on palju. Aga lemmikuimad jäävad ikka sinna a la "The Notebook"-i, "Remember Me"' kanti.
7. Mitut peeglit praegu ringi vaadates näed? Mitte ühtegi, aga kui väga tahta, siis kindlasti annab klaasi-peegeldusest üht-teist näha.
8. Millal viimati alkoholi tarbisid? Selle nädala keskel. Võis olla kolmapäeva õhtu.
9. Mis jook oli? Pisangi ja apelsini mahla kokteil.
10. Palju sul umbes pangaarvel raha on? Natukene üle 200 euro. :D
11. Kas oled kunagi antidepressante tarvitanud? Ei ole... Aga ULME, kui palju seda apteegis päevas läheb.
12. Lumi või vihm? Lumi.
13. Millal viimati lumememme tegid? No ikka päris palju aastaid tagasi... 4? 5? Kuskil nii.
14. Koer või kass? Kass. Kuigi don't get me wrong - mulle VÄGA meeldivad koerad ka. Aga kui ma peaksin VALIMA, siis jah, kass.
15. Mis söögi järele praegu isu on? Kõht on piisavalt täis, et polegi isu millegi järele. PS! Ise ka ei usu, mis ma praegu kirjutasin.
16. Kas usud Jumalat? Ei.
17. Kas sinu kodus on Piibel? Tartus ei. Vanemate juures küll on.
18. Mitu tõelist sõpra sul on? Mitte palju. Mõni.
19. Suurim summa, mis oled lotoga võitnud? Pole mänginudki eriti, aga kui ma ei eksi, siis kunagi muusikakooli ajastul sai paar korda summiga kümneka (KROONI loomulikult) võidetud.
20. Millal viimati kinos käisid? Kuu aega tagasi. "About time"-i vaatamas. Kuulub ka nüüd sinna lemmikute hulka. :)
21. Kas tulnukad on olemas? Võimalik.
22. Kas alustaksid oma elu uuesti algusest, kui praegu võimalus antaks? Vahel tahaks vastata jaatavalt, aga üldiselt võib vist ikka rahul olla.
23. Mis raamat käsil on? Ei olegi hetkel raamatut. Aga nimekiri on olemas, mida võtta. Ma pean enne aru saama, kus ma endale selle lugejakaardi vormistama pean, sest Jõgevale satun nii harva ja Tõnniga ei saa neid asju ajada - alles ta viis mu ühte raamatut kuu aega vist ära ja lõpuks oli see ka hoopis ta ema, kes selle raamatukokku tagasi viis. :D
24. Millal viimati raamatukogus käisid? Paar kuud tagasi.
25. Mis kell eile magama läksid? Kella poole ühe paiku.
26. Sinu elumoto? Ei ole sellist konkreetset mõtet või lauset, mille järgi elada. Läheb täpselt nii nagu minema peab...
27. Kas annad uue aasta saabudes lubadusi? Ei anna.
28. Mida kardad? Vigu teha.
29. Kas lendaksid Kuule, kui võimalus avaneks? Ei, selle asemel käiks Maa läbi.
30. Mis sul sügavkülmikus on? Viimaste andmete järgi üks sealihatükk ja karp maasikaid.
31. Mis jõululauale paned? Sinna on veel nii kaua aega ja kes seda teab, kus see peetud saab. Aga ilmselt õnnestub ikka traditsioonilisest jõulupraest endal kõht kurguni täis söödud.
32. Kõige jubedam tunne maailmas? Kindlasti oleks see lähedase inimese kaotamine, aga ÕNNEKS pole seda minul kunagi juhtunud. Seega pean vastama, et jubedaim tunne on see, kui ma olen mingi käkiga hakkama saanud... Midagi valesti müünud, apteegi võtme koju unustanud või midagi muud säärast.
33. Mitu sõrmust sul sõrmes on? 1.
34. Küüslauku sööd? Jah.
35. Kas oled praegu armunud? Armunud olek kestab keskmiselt aasta, edasi on midagi juba miskit sügavamat.
36. Kui saaksid praegu sõrmenipsuga elukutset vahetada, mis ameti valiksid? Olen rahul praegusegagi, aga KUI... siis oleksin reisikorraldaja/-giid kusagil soojas riigis.
37. Lemmik aastaaeg? Suvi.
38. Millal viimati nutsid? Ei mäletagi enam.
39. Oled sa praegu oma eluga rahul? Nii ja naa. Päikest võiks rohkem olla.
40. Aitab vist ka praeguseks? Jep. :)
pühapäev, 20. oktoober 2013
Suusõnalist kirjeldust ka
Kust siis alustada... Ilmselt ma juba mainisin eelpool, et reis sai ostetud Cherryst. PS! Ka praegu on seal see pakkumine järgmiseks kuuks (link), aga MINA isiklikult küll siis enam minna ei soovita, sest ega seal nüüd ikka aastaringselt see (ranna)hooaeg ka pole. Kuid, kes niisama sooja keskkonda ja vaatamisväärsustega tutvuma tahab minna, siis tasub alati minna. Igatahes jutt oli siis täpselt sama, kuid VÄGA palju oli muudatusi (vähemalt meie reisil) ja asju mis mind häirisid(ja ilmselt mitte ainult mind nagu sealt kommentaaridest välja võib lugeda). Nagu näiteks see, et me olime lubatud kahe hotelli asemel NELJAS erinevad hotellis ja lubatud kahepäevasest Pamukkale reisist sai KOLM. Ja natuke teeb meele mõrudaks küll TÕSIASI, kui väljas on sada kraadi sooja, mõnus päike ja no kõik hea, et veeta MÕNUSALT aega kusagil hotellirannas, kokteil näpus, tuleb selle asemel lihtsalt sõidad bussiga mööda ilma ringi. Ja loomulikult sunnitakse Sind minema igale poole veinikasvandustesseistandustesse, naha-kulla-karra poodidesse ja veel ühte-koma-teise, kus harakad Sul kohe kallal on ja nõuavad, et Sa ikka miskit ostaks. :D Kuigi ma pean ütlema, et veinid olid ÜLE MÕISTUSE head ja oleks ISEGI ostnud, aga 26 euri pudeli eest. No way mul seda nii vaja on!
Aga no mõne kasuliku nänni sai ikka nendest kohustluslikest vahepeatustest kaasa ostetud. Nt mineraalpokaali, voodipesu ja veel üht-teist niisama nänni.
Igatahes alustan siis kusagilt ikka peale. Minnes hakkasime juba 2-3 ajal kodust sõitma, sest väljasõit oli kell ~7 hommikul. Kõik möödus tõrgeteta. Lennukis saime süüagi. Maailma kõige kuivemat kolmnurkvõikut ja vett. Jumala eest, ärme pane võileiva vahele ÜHTEGI kastet (ega isegi mitte kas või võidki), sest pärast mäkerdavad kõik kohad täis. Ilmselgelt.
Sinna jõudes paigutati kõik bussidesse ära, vastavalt sellele, kas valisid inglise- või venekeelse giidi. Ja terve pere pidi sama variandi valima ja polegi ime, kui meid niimoodi suvaliselt mööda hotelle ringi veeti. Meie valisime vene keele, jälle. Viga! Nitsivoo nje poonjala! Igatahes oli meid, eestlasi, oli kokku 5 bussitäit, aga minu meelest olime ainult ühes hotellis (ühe öö) kokku KOGU selle reisiseltskonnaga, kui sedagi, sest mulle lihtsalt tundus, et seal oli meid rohkem kui muidu. Muul ajal oli kogu see meie grupp kaheks-kolmeks jaotatud. Kohe algul anti valida n-ö. pakettide vahel. Kaks esimest 99 eurot(viimased päevad All Inclusive + veel seal nipet-näpet pileteid-võimalusi) ja kolmas 149 eurot, mis siis sisaldas KÕIKI ekskursioonide pileteid ja KÕIKI sööke. Esimese kahe päeva eest, kui tahtsid All Inclusive, pidi 25 päeva eest/in. kohta juurde maksma.
Meie esimeseks hotelliks oli White city, mis oli TÕESTI üks parimaid hotelle, kus ma viibinud olin. Ilma liialdamata. Esiteks oli ta nii väliselt, kui seesmiselt IDEAALNE. Uus ka, sellepärast. AINUKE asi, mille kallal üldse norida (kuigi MINU jaoks polnud seegi probleemiks), on see, et vetteminek merre sai toimuda ainult purdelt, aga seal oli ka redel ja kõik jutud, nii et pommi serva pealt just panema ei pidanud. Söögid-joogid superhead, teenindus hea, kõik puhas-korralik. Mitte midagi halvustavat ei oska öelda. Perfect! Esimene õhtu oli kenasti animatsiooni-show ja seal sai isegi natuke show-d tehtud. Teine õhtu jäi see üritus kahjuks ära miskipärast, kuigi oli lubatud, nii et ei vedanud sellega...
Olime seal hotellis siis 2 ööd ja juba tuligi minna. Seega nagu arugi saada, ei jõudnud veel kottigi lahti teha. Igatahes algas sõit Pamukkale. Kohustluslike peatustega ikka, millest ma juba enne muljetasin. Päev läbi sõitsime ja IKKA kuskile ei jõudnud. St. teised bussid vähemalt käisid sel päeval juba Pamukkalese kleopatra mineraalvee-basseinides juba ära, aga me ei jõunud enam. Jäi järgmisesse päeva. Igatahes tolle hotelli juures olid NII armas koerad, kellega ma reaalselt pool tundi seal väljas mängisin. Välibassein oli ISEGI olemas, sest esialgselt vaatluse tundus küll, et oleme kuskile x-pärapõrgu sattunud. Tuba ise oli vanamoodne ja veidi suisuhaisunegi, aga õnneks läks see siiski hiljem välja. Midagi hullu ei olnud. Vähemalt oli piisavalt korras. Seal sai väljas basseinis ujumas käidud ja siis sees saunas ja kuumaveebasseinis vedeletud. Ülimõnus! :)
Õhtusöök oli väga hea ja õhtune show ka korralik. Hilisõhtul sai veel fuajees mõnusalt eestlaste ja sekka mõned türklased (giidid, bussijuhid, vms) omavahelist jalgpalli mängi vaadatud.
Järgmine päev viidi meid siis Pamukkalese Hieropolisesse ja mineraalvetesse suplema. Aega oli TÕESTI vähe. Ainult paar tundi, nii et tagantjärgi isegi polekski võibolla pidanud ostma seda mineraalvee-basseini piletit (15 euri), oleks selle lühikese aja jooksul saanud seal mägedes, nendes valgetes veelombides ka saanud ära sulistatud.
Igatahes siis algas päevane tripp tagasi, aga ei, mitte sinna hotelli, kus me algselt olime. Hoopis teise ikka. Neljatärni omasse. Asus ta Antalyas. Toad olid sellised tavalised tagasihoidlikud, rõdu, dušš ja meile üllatuseks oli BASSEIN endiselt olemas, sest mere äärde oleks olnud natuke vaja ikka kõndida. Saime vähemalt natuke väljas ujuda ja päevitadagi, sest päike oli olenemata kellast endiselt veel KUUM ja mõnus.
Õhtussöök järjekordselt hea ja kõik tip-top. Kuna seal ILMSELT mingeid sauna-jõusaali/animatsiooni variante olemaski polnud, otsustasime õhtupooliku veeta kuskil poodides, mis iganes tee peale peaks jääma. Leidsime kuulduste järgi Euroopa ühe uhkeima kaubanduskeskuse. Ma ei tea, kes talle nüüd NIII uhke nime pani, aga suur ja võimas oli tõesti. Ja kõik olid korralikud firmapoed. Nagu meie Ülemiste keskus umbes. Turgu sealt ei leidnud. Igatahes ostsin endale maailma kauneima käerihma. Ja sarnasest poest nagu The Bodyshop maaaaaailma lõhnavaimad kreemid-dušigeelid-kehaspreid-losjoonid. Ehk siis mingi ülipalju nänni (KAKS KOMPLEKTI) sai AINULT kokku 34 euro eest. Tavalises poes käisime ka ja KÕIK need asjad olid 100 korda odavamad, mis nendes turistiputkades, kuhu meid väevõimuga veeti. Nt karp halvaavatti, mis maksis ühes sellises putkas 9 eurot, sai sealt 3 LT-ga, siis siis tähendab ~2 euri.
Tollest järgmine päev lahkusime jälle vara-vara hommikul nagu juba tavapäraseks oli saanud. Sõitsime natuke Antalyas ringi, vaatasime paar koske ja muud vaatamisväärsust üle ja hakkaime LÕPUKS ometi viimasesse hotelli sõitma, mis tähendas, et on lootust lõpuks oma asjad lahti ka pakkida kolmeks ööks. Ei olnud, sest esimene tuba oli niiiiiii halvas kohas (loe:keldris:D) ja nii inetu, et me lasime end kaheks viimaseks ööks veel mujale paigutada. Hotell ise oli normaalne, söögid olid superhead, välipitsad ja kõik jutud. No superluks. Ja meile oli tuppa ka iga päev nii kenad kaunistused tehtud pärast seda, kui me tuba lasime vahetada. :) Kahju ainult, et mingit animatsiooni-showd ei toimunud. Üks õhtu vist oli karaoke olnud, aga siis olime turul tsoplemas, nii et ei teagi siis, kui õige see jutt siis on. No jalga oleks saanud õhtuti seal keerutada, aga emme ei viitsinud ja alles viimasel päeval lasid teised meie omad ka tantsu, aga siis ei viitsinud enam mina, sest niigi ei saanud viimane öö magada, sest juba 2.45 oli väljasõit ja tund enne seda hakati "hommikusööki" andma. :)
Igatahes sai mõnusalt iga päev võrkpalli mängitud ja pitsasid õgitud. Midagi hullu see aasta ei juhtunud - st ei olegi 5 kilo raskem. Kõigest 1-2, nii et no worries.
Ühesõnaga, nüüd on selline igatsus peal, et ma ei teagi kohe. Ja KOKKUVÕTTES võin ikkagi öelda kogu selle Cherry jama peale, et vahet pole. Odavalt saadud asi (429 € + siis need juurdemaksud max. 200 €/in.) ja kui need kolm päeva bussis + tihe hotellivahetus välja arvata, siis kõik muu oli ju ideaalne. Soodsam ikka, kui millegi muuga minna. :)
Igatahes ma lõpetan varsti oma tööpäeva ja lähen Tallinnasse Renate juurde. Täna istume niisama ja homme paneb mulle uued ripsmed. :)
Aga no mõne kasuliku nänni sai ikka nendest kohustluslikest vahepeatustest kaasa ostetud. Nt mineraalpokaali, voodipesu ja veel üht-teist niisama nänni.
Igatahes alustan siis kusagilt ikka peale. Minnes hakkasime juba 2-3 ajal kodust sõitma, sest väljasõit oli kell ~7 hommikul. Kõik möödus tõrgeteta. Lennukis saime süüagi. Maailma kõige kuivemat kolmnurkvõikut ja vett. Jumala eest, ärme pane võileiva vahele ÜHTEGI kastet (ega isegi mitte kas või võidki), sest pärast mäkerdavad kõik kohad täis. Ilmselgelt.
Sinna jõudes paigutati kõik bussidesse ära, vastavalt sellele, kas valisid inglise- või venekeelse giidi. Ja terve pere pidi sama variandi valima ja polegi ime, kui meid niimoodi suvaliselt mööda hotelle ringi veeti. Meie valisime vene keele, jälle. Viga! Nitsivoo nje poonjala! Igatahes oli meid, eestlasi, oli kokku 5 bussitäit, aga minu meelest olime ainult ühes hotellis (ühe öö) kokku KOGU selle reisiseltskonnaga, kui sedagi, sest mulle lihtsalt tundus, et seal oli meid rohkem kui muidu. Muul ajal oli kogu see meie grupp kaheks-kolmeks jaotatud. Kohe algul anti valida n-ö. pakettide vahel. Kaks esimest 99 eurot(viimased päevad All Inclusive + veel seal nipet-näpet pileteid-võimalusi) ja kolmas 149 eurot, mis siis sisaldas KÕIKI ekskursioonide pileteid ja KÕIKI sööke. Esimese kahe päeva eest, kui tahtsid All Inclusive, pidi 25 päeva eest/in. kohta juurde maksma.
Meie esimeseks hotelliks oli White city, mis oli TÕESTI üks parimaid hotelle, kus ma viibinud olin. Ilma liialdamata. Esiteks oli ta nii väliselt, kui seesmiselt IDEAALNE. Uus ka, sellepärast. AINUKE asi, mille kallal üldse norida (kuigi MINU jaoks polnud seegi probleemiks), on see, et vetteminek merre sai toimuda ainult purdelt, aga seal oli ka redel ja kõik jutud, nii et pommi serva pealt just panema ei pidanud. Söögid-joogid superhead, teenindus hea, kõik puhas-korralik. Mitte midagi halvustavat ei oska öelda. Perfect! Esimene õhtu oli kenasti animatsiooni-show ja seal sai isegi natuke show-d tehtud. Teine õhtu jäi see üritus kahjuks ära miskipärast, kuigi oli lubatud, nii et ei vedanud sellega...
Olime seal hotellis siis 2 ööd ja juba tuligi minna. Seega nagu arugi saada, ei jõudnud veel kottigi lahti teha. Igatahes algas sõit Pamukkale. Kohustluslike peatustega ikka, millest ma juba enne muljetasin. Päev läbi sõitsime ja IKKA kuskile ei jõudnud. St. teised bussid vähemalt käisid sel päeval juba Pamukkalese kleopatra mineraalvee-basseinides juba ära, aga me ei jõunud enam. Jäi järgmisesse päeva. Igatahes tolle hotelli juures olid NII armas koerad, kellega ma reaalselt pool tundi seal väljas mängisin. Välibassein oli ISEGI olemas, sest esialgselt vaatluse tundus küll, et oleme kuskile x-pärapõrgu sattunud. Tuba ise oli vanamoodne ja veidi suisuhaisunegi, aga õnneks läks see siiski hiljem välja. Midagi hullu ei olnud. Vähemalt oli piisavalt korras. Seal sai väljas basseinis ujumas käidud ja siis sees saunas ja kuumaveebasseinis vedeletud. Ülimõnus! :)
Õhtusöök oli väga hea ja õhtune show ka korralik. Hilisõhtul sai veel fuajees mõnusalt eestlaste ja sekka mõned türklased (giidid, bussijuhid, vms) omavahelist jalgpalli mängi vaadatud.
Järgmine päev viidi meid siis Pamukkalese Hieropolisesse ja mineraalvetesse suplema. Aega oli TÕESTI vähe. Ainult paar tundi, nii et tagantjärgi isegi polekski võibolla pidanud ostma seda mineraalvee-basseini piletit (15 euri), oleks selle lühikese aja jooksul saanud seal mägedes, nendes valgetes veelombides ka saanud ära sulistatud.
Igatahes siis algas päevane tripp tagasi, aga ei, mitte sinna hotelli, kus me algselt olime. Hoopis teise ikka. Neljatärni omasse. Asus ta Antalyas. Toad olid sellised tavalised tagasihoidlikud, rõdu, dušš ja meile üllatuseks oli BASSEIN endiselt olemas, sest mere äärde oleks olnud natuke vaja ikka kõndida. Saime vähemalt natuke väljas ujuda ja päevitadagi, sest päike oli olenemata kellast endiselt veel KUUM ja mõnus.
Õhtussöök järjekordselt hea ja kõik tip-top. Kuna seal ILMSELT mingeid sauna-jõusaali/animatsiooni variante olemaski polnud, otsustasime õhtupooliku veeta kuskil poodides, mis iganes tee peale peaks jääma. Leidsime kuulduste järgi Euroopa ühe uhkeima kaubanduskeskuse. Ma ei tea, kes talle nüüd NIII uhke nime pani, aga suur ja võimas oli tõesti. Ja kõik olid korralikud firmapoed. Nagu meie Ülemiste keskus umbes. Turgu sealt ei leidnud. Igatahes ostsin endale maailma kauneima käerihma. Ja sarnasest poest nagu The Bodyshop maaaaaailma lõhnavaimad kreemid-dušigeelid-kehaspreid-losjoonid. Ehk siis mingi ülipalju nänni (KAKS KOMPLEKTI) sai AINULT kokku 34 euro eest. Tavalises poes käisime ka ja KÕIK need asjad olid 100 korda odavamad, mis nendes turistiputkades, kuhu meid väevõimuga veeti. Nt karp halvaavatti, mis maksis ühes sellises putkas 9 eurot, sai sealt 3 LT-ga, siis siis tähendab ~2 euri.
Tollest järgmine päev lahkusime jälle vara-vara hommikul nagu juba tavapäraseks oli saanud. Sõitsime natuke Antalyas ringi, vaatasime paar koske ja muud vaatamisväärsust üle ja hakkaime LÕPUKS ometi viimasesse hotelli sõitma, mis tähendas, et on lootust lõpuks oma asjad lahti ka pakkida kolmeks ööks. Ei olnud, sest esimene tuba oli niiiiiii halvas kohas (loe:keldris:D) ja nii inetu, et me lasime end kaheks viimaseks ööks veel mujale paigutada. Hotell ise oli normaalne, söögid olid superhead, välipitsad ja kõik jutud. No superluks. Ja meile oli tuppa ka iga päev nii kenad kaunistused tehtud pärast seda, kui me tuba lasime vahetada. :) Kahju ainult, et mingit animatsiooni-showd ei toimunud. Üks õhtu vist oli karaoke olnud, aga siis olime turul tsoplemas, nii et ei teagi siis, kui õige see jutt siis on. No jalga oleks saanud õhtuti seal keerutada, aga emme ei viitsinud ja alles viimasel päeval lasid teised meie omad ka tantsu, aga siis ei viitsinud enam mina, sest niigi ei saanud viimane öö magada, sest juba 2.45 oli väljasõit ja tund enne seda hakati "hommikusööki" andma. :)
Igatahes sai mõnusalt iga päev võrkpalli mängitud ja pitsasid õgitud. Midagi hullu see aasta ei juhtunud - st ei olegi 5 kilo raskem. Kõigest 1-2, nii et no worries.
Ühesõnaga, nüüd on selline igatsus peal, et ma ei teagi kohe. Ja KOKKUVÕTTES võin ikkagi öelda kogu selle Cherry jama peale, et vahet pole. Odavalt saadud asi (429 € + siis need juurdemaksud max. 200 €/in.) ja kui need kolm päeva bussis + tihe hotellivahetus välja arvata, siis kõik muu oli ju ideaalne. Soodsam ikka, kui millegi muuga minna. :)
Igatahes ma lõpetan varsti oma tööpäeva ja lähen Tallinnasse Renate juurde. Täna istume niisama ja homme paneb mulle uued ripsmed. :)
neljapäev, 17. oktoober 2013
Õhhh, Türgi!
Panen esialgu lihtsalt posu pilte, et teil midagigi vaadata oleks. Või siis rohkem mul endal. Aga juttu tuleb ka. Hiljem. Kui ma olen harjunud natuke selle eluoluga siin. Igatahes hetkel on selline pitsitav igatsustunne rinnus nagu alati, kui sealt tagasi olen tulnud. Ma ikka siiralt PEAN kuskile soojale maale kolima. Ma enam ei suuda. KUIGI ma pean ütlema, et siinne ilm on isegi päris viisaka mulje endast selle aja jooksul jätnud, kui ma tagasi olen.
Tellimine:
Postitused (Atom)