neljapäev, 29. mai 2014

Ära hõiska enne õhtut, mis?

Nüüd, pärast seda kui ma olen KAKS korda käinud skalpelli all mäda välja laskmas ja saanud uued antibiotsid peale, võin vaid palvetada nelja ilmakaarde, et sai läbi see lõputu õudus. Õnneks pole nüüd enam vähemalt juba 5 päeva miskit valutanud, nii et let's hope for the best, eks.

Sellegipoolest...et mul veel nädalavahetusel nägu poolenisti paistes oli, ei saanud ma ära jätta kaua aega planeeritud asju, mida oma vaba nädalavahetusega peale hakata. Nii me siis käisime laupäeval Tõnniga kanuutamas ja pühapäeval suurema seltskonnaga Raadil paintballi mängimas, nii et igati lahe oli.
Pärast kahte esimest mängu, kui ma normaaalselt kuuli sain, otsustasin, et mina enam kuskile jooksma ei lähe. Valin hea puu või põõsa ja jään lihtsalt kaitsepositsioonile, sest olgem ausad, ikka täitsa valus oli nendega pihta saada. Siiamaani oman kolme kaunist sinikat oma kehal.

Nädalapäevad siiani olen tööl veetnud ja nüüd saan lõpuks jälle kahte vaba päeva nautida. Hommikul käisin püsilaki hoolduses ja iga kord mõtlen, et aitab, nüüd on viimane kord, ma ju oskan ise ka oma küüsi väga edukalt lakkida... Aga siis saab jälle nii ilus ja ma näen KUI kaua ma nõnda mugavalt läbi saan, et ma lihtsalt ei suuda vastu panna.
Igatahes nüüd sain natuke aega Tartu-Tallinn bussis aega surnuks löödud. Saame kursakatega Karolini uues pesas kokku, nii et cheers to that!  :)

Kommentaare ei ole: