Masendus...

...tuleb peale. 

Ja ma arvan, et ma ei pea enam ütlema, millepärast. 

Ma lihtsalt ei SUUDA end kokku võtta ja teha seda NÕMEDAT lõputööd. 

Keegi raha ei taha teenida? 

Kõik on olnud tavapärane, muljetamist ei vääri. Välja arvatud see, et ma LÕPUKS põlvearstil sain ära käidud. Eriti kasu küll esimesest korrast polnud, aga noh, miks mitte raisata tervet päeva ära Tartus ja no eks visiiditasu vajab ka maksmist. Kotisang läks ka linnas katki, nii et olin viimasel piiril juba uut ostmas, aga no kuna ma kõik raha olen kenasti ema kontole kandnud(muidu raiskan ära), siis mida pole, seda pole. Eks pean siis mõne vana koti välja koukima või laskma selle ära parandada, sest no ta mul NIIIII lemmik! Pealegi sai Türgist samasugune telefonikottki ostetud. Kuhu ma nüüd AINULT sellega lähen?

Verd käisime ka uue toakaaslasega andmas, kellega siiamaani suhelnud ei olnud. Mitte et pool semestrit juba läbi oleks. :D Igatahes nägin näoraamatus üleskutset A veregrupiga inimestel tulla verd andma ja no miks mitte? Pealegi ma ei MÄLETAGI enam, millal viimati sai seda tehtud. 

Ausalt, nüüd vajutan "Publish" ja hakkan lõputööd tegema. (Olgu, enne vaatan ainult ÜHE - ehk siis tumblri, mis mul hetkel käsil oli, lõpuni)