Nädalavahetus

Reedel oli täitsa tavaline tööpäev. Poole 11 paiku jõudsin töölt koju ja siis läksime Hurmiga Helsinkisse Erkkile sadamasse vastu. Võtsime ta peale ja sõitsime kuskile x-kohta, kus tal pidi töövestlus olema ja mitte et see oleks umbes sada tundi kestnud, mkm, seda mitte. :D 

Seega vahepeal pidin isegi kuskile poodi lippama ja Liisule süüa ostma. Siis jõudsime ta äragi sööta ja no lõpuks tuli Erkki ka tagasi. 

Sõitsime Jaani töö juurde ja Tõnn oli ka seal oma autot nikerdamas. Jõime sada topsi maailma parimat rummicappucinot ja käisime Tõnniga isegi vahepeal (see suvi ÜLDSE esimest korda) mäkist juustuburkse ostmas. Oo, no olid ikka head küll! :D

Igatahes lõpuks oli kell juba parajalt palju ja Erkki tahtis Helsingisse tagasi saada, et veel mingeid näituseid või asju enne laevale minekut külastada. Seega Hurmi, Jaan, Liisu ja Erkki sõitsid siis Helsingisse, ma läksin Saabiga koju ja Tõnn jäi veel Taneliga sinna oma auto kallale. 

Siis sain momendi üksi kodus olla, kui kõik hakkasid riburadapidi ka koju jõudma. Siis läksime (Tõnn ka) Sandra sõbrantsi juurde, kes elab sajakesi eestlastega kahes majas koos jalgpali mängima. See tähendab, et ma siiski elasin niisama kaasa veel oma haige põlvega. 

Eile varahommikul läksid kõik ära Eestisse (k.a. Tõnn, kellel puhkus nüüd läbi sai) ja me Sandraga jäime kahekesi. Kasutasime päikselist päeva ära ja läksime randa, sest ometi on midagi suve-sarnast kohale saabunud. 

Hiljem läksime Espoosse plaaniga käia ühes poes, kus müüakse vesipiibu tubakat, sest siin riigis seda igalt poolt ei leia nagu Eestis näiteks.
AGA kuna see pood juba kinni oli, siis otsustasime hoopis sööma minna Amarillosse. Ma võtsin kanasalati ja Sandra kanaburrito. Midagi erilist neis nüüd küll ei olnud, aga no vähemalt sai kõhu täis. Mingid eestlased tulid ka juttu tegema ja siis üks väitis, et me oleme RAUDSELT õed ning kui me ütlesime, et ei ole, siis ta suhteliselt pidas meid valelikeks, kes tahavad teda lollitada lihtsalt. :D
Koju jõudes pakkisime lahti end ja läksime jälle nonde eestlaste juurde. Jalkad mängitud-jututatud, tulime koju tagasi. Mul pikka pidu enam ei olnud, sest pea valutas, aga Sandra oli pool ööd koeraga äikest trotsinud.

Täna läksime jälle randa...küll hiljem...ja tegelikult pidime üldse juba šoppama minema, sest pilved olid kogu aeg ja päikest ei kuskil, aga sõitu alustades muutus kõik ja keerasime hoopis ranna suunas.

Pärast tulime Kantvikku, tegime siin paarf klõpsu ühes huvitavad kohas ja siis läksime poodi õhtusöögiks vajalikke asju ostma.

Tegime jälle üli-üli head broileri-köögivilja-riisi-sööki, kurgi-tomatisalatit ja elu nagu lill.