Pildimaterjali ka

Niisiis leidsin lõpuks oma kaamera juhtme üles. Selleks tuli vaid kast tõsta voodi peale, sest niimoodi upakil voodi peal olles ja samal ajal "otsides" oli seda võimatu leida, aga korra kast tühjaks tõstes tuli see kiiremini kui ei kunagi varem välja. 

PS! Meil on esialgu vaid šampusepokaalid, milledest me veintsi ka rüüpame. Ah, omas kodus. Omaette. Kes see ikka pahaks paneb...

Siis üks pühapäev läksime metsa. Kuna me eriti ei tea, kuhu üks Tartu inimene võiks seenele minna, siis kaalusime tükkkkk aega, kas minna kusagile Vara kanti või Vapramäele.

No jäi see teine variant... ja no tegelikult saime parasjagu kukeseeni. Täpselt kahe söögi tarvis. :)

Aga koht oli küll väga äge. Seal olid igasugu matkarajad ja no me juba vaimusilmas kujutasime ette, kui mõnus võib seal joosta/rattaga sõitmas käia olla. Paras krossiks. Isegi seal niisama müttamine võttis võhmale. Ja no olgem ausad, mida sügavam mets oli, seda vähem seeni alles oli, aga no puhtast huvist juba sai seal paar tundi jalutatud. :)

Igatahes tulime metsast kuskil nelja paiku tagasi, tegime oma eelmise päeva söögipera soojaks ja mõtlesin salatit ka teha, aga sellega läks natuke halvasti. Ma olin hiljuti ostnud jube hea jodeeritud soola, aga sealt oli peaaegu võimatu neid teri kätte saada... Ja Tõnn juba mitu päeva tagasi ütles, et accident waiting to happen, aga no ta ei pidanud selle all silmas vast seda, et see "kork" sealt üldse suure tuuseldamise ja soola kätte-saamis-katsetega ära tuleb ja põhimõtteliselt terve purk soola salatisse lendab. Igatahes kurk ja tomat, pesin puhtaks, mis seal ikka juhtuda saab ja no võib vist kuskile (nimesid ei nimeta, näpuga ei näita) kaubandusketti salatipesijaks küll minna. :D
Sõime kõhud natuke rohkem täis ja ma läksin poodi paari asja tooma, mis veel vaja oli, et maaaaaaailma parim risoto valmistada. Ei midagi konti-murdvat. Broilerifileed, kukeseeni(praadida võiga läbi eraldi pannil), sibulat, porgandit, karrit, vett, riisi, valget veini. Lõpus veel soola-pipart maitseks, supilusikas sulajuustu ja voila!

Esmaspäeval käisin esimest päeva Nõlvaku Prisma apteegis tööl. Ärkasin juba päris varakult ja olin natukene pabinaski, aga asjata...

Seal on samuti VÄGA tore seltskond. Ja mis kõige parem - poooole vähem venelasi, mis tähendab, et ma pean poole vähem purssima ja vaeva nägema. Ja apteekrid on ka seal niiii targad-tublid ja abivalmid noored. Nii et kui mingi probleem, siis siiralt... pöörduge sinna apteeki.

Tollest järgmine päev oli JÄLLE vaba. Tegime ülejäänud kukeseentest omletti ja see oli ka NII hea. Seda enam, et ma ei söönud varem (kuke)seeni. Noh, kui nüüd aus olla, siis teisi seeni endiselt meeleldi ei sööks, aga no kui kuskil söögi sees peenikeselt hakituna on, siis päris välja nokkima ei hakka. :)

Siis vaatasime mingeid põnevaid saateid, tegin õunakooki ja nii see aeg läks. Mingi hetk TEGIN TRENNI. Üle niii pika aja. Ja no NII hea tunne on ikka pärast.

Kolmapäeval läksin ÜKSI JUBA tööle hommikul. Ja jäin ellu! Vahepeal see digikeskus pani paari kliendiga natuke hullu, aga no kõik lahenes, nii et whoop-whoop! :D
Kõige hullem on see, et mu tarkusehamba juures on jälle mingi põletik ja valutab, nii et olen voltaren-i tablette nüüd paar päeva söönud. Kurk ka valutab NATUKENE (aga ma TEAN, kuidas ta valutaks, kui mul mandlid alles oleks!!!), nii et sellest pole küll hullu. :)

Eile õhtul tulin Jõksu, sest täna ja homme on vabad päevad. Täna hommikul tulid ema-isa ja õde linna ja korjasid mu peale, et kõik koos Tallinnasse loomaaeda minna (nii ammu poldud käidud koos kuskil), aga no sellest räägin ilmselt siis, kui nood pildid ka arvutisse olen tõmmanud.
Hetkel olen siis Sadalas, oma päris-kodus. Kell on juba palju, nii et ilmselt on õige aeg magama jääda.
Ilusaid unenägusid!