Vastlapäev ja tänast

Eile ärkasin kümne paiku üles ja läksin kiirelt jooksma. Jooksin oma põhilist ringi. Jookseks mujal ka... Näiteks mulle väga meeldib väiksemate tänavate peal joosta ja maju/aedu/lilli(lumikellukesed on muideks juba tärganud) vaadata...aga see väikeste tänavate peal jooksmine tähendab paratamatult ka mingi hetk suurte tänavate peale sattumist ja no ma lihtsalt ei salli seda foori taga ootamist. 

Pärast jooksu tegin lihasharjutusi-venitusi peale, käisin pesemas ja siis läksin poodi, et hernesupi tarvis suitsuliha ja külla minekuks piruka tarvis lehttainast, kana ja porrut osta. Viimast loomulikult ei olnud. Nii et samal ajal kui supp kees, sain Selveris ära käia, porru muretseda.... Ja no kui ma juba seal olin, siis ka solaarimit külastada.
Igatahes lõpuks oli supp valmis, kõht täis. Vastakuklit ka, mida ma küll paraku poest ostsin. Mitte et ma neid ju ise teha ei oskaks, aga no siis tulnuks neid nii palju, et mul rohkem hirm, kes need pärast ära oleks söönud. Mina! Ilmselgelt ju!

Siis hakkasin kana-porrupirukat tegema, mida Anu juurde küllaminekuks kaasa teha. Kõik (töökaaslased siis) olid nii palju nänni kaasa teinud/võtnud, et no pärast pidanuks me kõik võidu Toomemäelt alla veerema. 

Igatahes teised olid juba näinud last, minule oli see esimene kord. Ja mis oskan öelda - eks ikka NO NIIII ARMAS pisike poisipõnn. 

Ühesõnaga kuulasime tita-beebi muljeid, rääkisime ise töömuljeid, sõime head ja paremat ning lõpuks oli kell juba peaaegu 12 kui koju liikusime.  

Täna ärkasin samuti 10 ajal üles. Oleks enam maganud, aga no see äratus. Kiusas. Ei lasnud magada. Aga hea ongi, sest ma nägin mingisugust (sel momendil) väga hirmsat unenägu, kus mingid lapsed hoidsid mind ja veel kedagi täiskasvanut kuskil müüride vahel kinni ja no ma ei tea... Ühesõnaga müstika! 

Siis läksin jooksma, aga alles nüüd-praegu avastasin, et see trakker on mul miskipärast alguse ja lõpu ära "lõikanud" ning ma isegi ei tea, mis puhul. 

Siis tulin tuppa, venitasin, käisin kiiruga pesemas, apsasin külast kaasa-pakitud pirukaid-koogikesi, jõin kärmelt kohvi lõpuni ja no siis oli veel nibin-nabin minutike juuste föönitamiseks. Siis läksin kiirelt, et konsumi juurest raha välja võtta. Ja no teadagi on kiirustaja ooteaeg alati pikk, aga see naine, kes seal pangaautomaadi juures toimetas, nooo-ma-ei-teaaa, isegi üks tüdruk kohe tema järel ei jõudnud enam oodata ja kõndis minema. Ta ikka hoolega süvenes seal igasse täppi. Võttis sada korda raha välja ja printis hoolega kviitungeid pärast igat tegevust. Ma mõtlesin, et ma ei jõuagi kunagi ripsmehooldusesse. :D
No õnneks ikka jõudsin ja pärast oli NII mõnus ilm, et ma olekski jalutama jäänud, aga ei osanud kuskile jalutada. Niimoodi üksi. Sihitult.
Käisin korraks Weekendi laopoes ja tulin koju ära. Sõin natuke, uurisin netis cherrysid ja muid sääraseid pakkumisi. Kaardistasin ostud ära ja läksin Tõnnile rongi vastu. Siis ta läks mingit sumbuti sukka esindusest tooma ja ma bingot ning summi ostma. Võitu seekord kahjuks jälle ei tulnud, aga ma ei kaota lootust.

Igatahes nüüd õhtul käisime veel Tõnniga natuke jalutamas ja siis ostsin oma päeval välja vaadatud blenderid-kaalud ära ning nüüd on viimane aeg põhku pugeda. Homme peab lõpuks tööle ka minema.

Ilusat kevadet!