kolmapäev, 18. september 2013

Selleks, et elusid päästa, ei pea olema arst!

Jah, vot! Tulin just verd andmast, kuna mind juba tükk aega on pommitatud(no päris nii hull see pole, 1 kiri, 1 sõnum :D), et minu A positiivset veregruppi napib. Küll Tallinnast, küll Tartust. 
Täna mõtlesin siis, et käin ära. Vaba päev ka siiski. :)

Vahepeal olen saanud järjekordselt võikutorti teha...
Sushit...


Rauno ja tema mingite sõpradega Trepis laupäeval tsut-tsut shotitamas, rulluisutamas/rattaga sõitmas ja nädalavahetuse lõpuks Auras ujumaski käidud... Ja loomulikult muul ajal muidu tööl.

Vabadel päevadel on alati nii palju mõtteid, mida tahaks teha. Nt. hetkel tahaks poodidesse vaadata, kappe sortida-ümber sättida, sest Tõnn tõi Jõgevalt oma riidekapi siia, mis seal nagunii remontimise käigus ette oleks hakanud jääma. Nii et äsja nädalavahetusel toodud kummutist tuleb nüüd kõik asjad jälle ümber tõsta. Niisama koristada tahaks, õunakooki, ja -moosi tahaks teha. No veri sai nüüd õnneks loovutatud. Trenni tahaks teha. Ja nii kaua kui ma mõtlen, et kust ja mida alustada, on juba märkamatult pool päeva juba läbi. Uskumatu.

Eile pidin juba PEAAEGU välja minema, aga Kristi ja Kaisa hakkasid juba kodus (Valgas) veintsitama ja ei nendest enam asja polnud. :D
Sõitsime niisama Tõnniga mootorrattaga ringi. Tegime kiiruskatseid ja vaatasime, kas üks solaarium lahti on, kust oleks läbi hüpanud. Ei olnud. Mõni teine kord siis ehk.

Kommentaare ei ole: