Kolmandik kuust

Aeg lendab. Ja üldse ei teki vaba momenti, et siia miskit kirjutada. Ja arvutit ei meeldi ka käima panna. Ilmselt sellepärast on ka jäänud blogi kirjutamine vähemaks. No ei viitsi võtta seda kobakat voodi alt välja, kui kõik hädavajaliku ja vähem hädavajaliku saab telefonist kiiruga üle lasta. Töö juures ka blogi eriti ei viitsi kirjutada. Seal on muudki teha. Ja nii see aeg läheb...

Vahepeal oleme saanud Prisma apteegis inventuuri turbo-kiirusel ära teha. Isegi nii turbo-kiirusel, et saime apteegi poole päeva pealt uuesti lahti teha. Ma usun, et ülehomne inventuur Annes tuleb TUNDUVALT pikem... No ja kuna kõigest on nii palju mööda läinud, siis ma isegi ei näe põhjust rääkida sellistest pisiasjadest, kuidas ma siis inventuurile jalgsi minna otsustasin ja Annelinna korterite vahele ära eksisin ja lõpuks juba tibake paanikas olin, et ei jõuagi üheksaks kohale ja lõpuks ikkagi kuskilt läbi võsa (ning lootuses, et süstlaid jalga ei astu) Prismani jõudsin. Või kuidas me päris mitu korda Tõnniga ujumas oleme käinud, või niisama kodus fit-i teinud. 

Ema sünnipäev oli ka nädalavahetusel. Võtsin kaamera ka kaasa, aga pilte ei teinud, sest no teada värk, et ma nagunii ei viitsiks neid pärast arvutisse tõmmata või veel hullem sellest blogi kirjutada, eks. Nii tore oli üle nii pika aja jälle sugulastega koo olla ja muljetada elu-olust. Tordi tegin ka kaasa, mis kõigi südamed järjekordselt võitis. Järgmine päev käisime kõik saunas, sõime veel kõhud pungile täis ja siis läksid teised koju ära. Tõnn oli juba varahommikust saadik järvele lahkunud. Igatahes lõpuks tegin emale järgmiseks päevaks töö juurde võileivatordi, siis emme punus mulle ilusa pärja ja tulin temaga linna ära, et Tõnn saaks ka Jõgevalt kohe otse siis Tartusse sõita. 

Tänaseks tegin töö juurde sushit ja kringlit, sest Valvel oli üleeile sünnipäev ja kuna ma hiljuti mainisin Evele, et mulle meeldib kokata ja küpsetada, siis otsustasid nad need ülesanded mulle anda. :D Oligi viimane võimalus, sest pärast neljapäevast inventuuri on ilmselt VÄGA pikaks ajaks, kui mitte igaveseks, adjöö Anne apteek. Kahju... mulle väga meeldis seal, aga no Prismas pole ka viga ja vahest ongi parem olla kuskil ühes ja kindlas kohas, siis on kogu aeg sama keskond (tean uudiseid, asju, mis-kuhu on ümber tõstetud või no mis iganes säänseid asju).
Nüüd püüdain arvutisse kringlist ja oma üüüber mõnusast hommikusõögist pilte lisada, aga no ILMSELGELT arvutile.ei meeldinud see katse ja ta otsustas kokku joosta(thank you, autosave!), nii et momendil tõmban otsad telefoni abil kokku ja loodan olla natukenegi aktiivsem, sest tegelikult mulle ju meeldib hiljem neid lugeda ja juurde pilte vaadata.