Ikka siinsamas

Eile oli tavapärane päev. Hommikul ärkasin üles, sõin sooje juustusaiu, jõin kohvi ning lippsin kooli anorgaanilise keemia praktikummi, mis kestis umbes sada tundi. Täpsemalt siis poole kaheteistkümneni.
Pärast seda liikusime Gretega ühist teed mööda - tema koju, mina solli. Seal kõik tänavad (mis võimalik) üles kaevatud, niiet AUSÕNA, seal ikka annab mütata. Eriti kontsasaabastega. :/
Järgnes uuesti mööda neid tänavaid tagasi Tedre peatusesse sumpamine ja sealt ühe peatuse võrra edasi, et siis ühikasse lipata. Sõin JÄRJEKORDSELT sooje juustusaiu, jõin mahla ja maiustasin meekoogiga. Mmm!
Poole kolmeks läksin kooli tagasi - hakkas anorgaaniline keemia ning treeningute alused, mis nüüd lõpuks ometi läbi sai. Saime oma "treeneri" tunnistused kätte ja kõik olid rõõmsad.
Koju sain isegi oodatust varem. Poole seitsme paiku juba. TRENNI EI LÄINUD! Siinkohal tuleb kuskile rist teha, sest siiamaani pole ükski töö ega ilm mind trenni minnemast hoidnud.
Aga kuna tänaseks tööks tuli sada lehte mingit jura õppida, mis lõpuks ikka kõik nagu pudru ja kapsad olid. Samuti tekkis teine probleem seoses trenni mitte minekuga - igavus ja teadagi sellega seoses söömis- ning näksimisisu. Seega ma sõin nii palju, et mu toakaaslased juba naersid mu üle - jogurtit, banaani, tahvli šokolaadi, juustusaiu, saiu sulajuustu kanasingi ja kurgiga, kohukest jnejnejne. :D Õnneks said lõpuks sai ja ka üht-teist muud otsa, niiet pidin lõpetama oma söögiorgia.
Ja tööks ikka kuigi palju selgeks ei saanud.

Täna hommikul ärkasin poole 9 paiku üles. Sõin jogurtiga kama ja õppisin-õppisin-õppisin... ning lõpuks oli ikka selline tunne, et mitte midagi ei oska. Töö oli iseenesest huvitav - niiet eks hiljem näha ole, kuis läks. :D
Orgaanilisele keemiale järgnes anorgaanilinegi, kus oli nii masendav, et me ei jõudnud ära oodata, millal koju saab. Ja nagu näha, siis paljud ei jõudnudki ja jalutasin järgemööda minema. :D
6 paiku jõudsin ühikasse tagasi. Pakkisin kiirelt oma trenniasjad, haarasin müslibatooni ja lippasin bussi peale. Poole Revali tee pealt hüppasin Rimisse ka, aga see oli jällegi suur viga - siis pidin juba pitsat ja 2 Kismetit ka ostma, mis ma kiirelt enne trenni sisse mugisin. Tere-tere! :D
Stepis käisin, kus oli vana treeneritädi tagasi tulnud ja tema trenn mulle meeldib rohkem, sest siis kohe tunned, et oled trenni teinud. Pump oli ikka tavapärane. Peale selle, et mu seljataga olid mingid esimest korda, keda oli päris naljakas jälgida. Aga no, eks ma ise olin algul ka vast selline kobajuss. :D
Pärast trenne kiire pesu ja siis bussile. Käisin veel Maximast ka läbi, ostsin soodukaga ploomimahlu mitu pakki, vett ja kaks kuklikest homseks hommikuks.

Peakski magama ära sättima...