Veel Türgit

See võis olla laupäev, kui me olime juba päev otsa päevitanud ja lõpuks, kui ma olin oma jahutavalt ujumiselt naasnud, kutsuti mind käteviibetega teiselt poolt basseini mingile aktsioonile. Algul ma tegin tükk aega sellist nägu, et ma-ei-tea-kellele-need-viiped-on-mõeldud ja-vaatan-igaks-juhuks-ka-selja-taha-mitu-korda, aga lõpuks emme ütles ka juba, et ma siis läheks vaataks, mida nad tahavad minust. Ühesõnaga tehti mingit hotelli promovideot, vms ja siis pidi seal endale mingid kaltsud selga ajama (mida ma algul keeldusin panemast :D, aga siis toodi mingi üsna kena kleit kuskilt, nii et võisin nõustuda). Algul tehti mõned pildid meist kõik koos ja siis pidime seal natuke keerutama ja tantsu lööma ning kellegi kolmeni lugemise peale mütsid-kaabud-peakatted õhku viskama. Igatahes lõpuks saime päevitatud ja tulime tuppa ära ning poole tee pealt oma viiendale korrusele (käisime KÕIK korrad jalgsi ja lifti kasutasime v.a. kohvritega hotelli saabumisel-äraminemisel) jäädvustasime veel oma olekut.

Pühapäeval käisime hommikupoole uuel šopingutuuril veel, kust ostsime veel pähleid ja muud head paremat kokku.

Söömise ajaks tagasi ja siis jälle päevitama. Oh elu!

Siis spordiline tegevus, ujumine, õhtusöök, kiire netikülastus ja siis klubi.

Esmaspäeval oli teoreetiliselt meie viimane päev. Otsustasime veel mõned kenamad pildid rannas (veidi kõrvalisemas kohas, kus olid ilusad rahnud vms), päevitasime veel, mängisime tennist pimedusehakuni, käisime ujumas ja tegime kõik tavapärast.

Teisipäeval ärkasime hommikul vara üles, käisime veel VIIMAST söömist nautimas, pakkisime viimased asjad veel kokku ja siis oli bye-bye hotell ja imeline Türgi.
Hetkel on küll selline tunne, et ei jõua järgmist aastat ära oodatagi. Ja loodetavasti ühinevad siis meiega juba ka Tõnn ja issi. :) Mis saaks olla veel täiuslikum?! Ilmselt jääks siis ära need tüütused ka, kes seal iga nurga peal meelitavad.