laupäev, 14. jaanuar 2012

Koduu :)

Neljapäeval jõudsin siis elusalt ja tervelt Jõgevale. Tõnn oli mul kenasti rongi vastas ja siis läksime tema juurde. Sõime ja lebotasime niisama. Ja siis ta kiusas ja kiusas ja kiusas ja kiusas mind nii kaua, kui mu üks küüs poole pealt tagurpidi käis. Ja nüüd ma ei tohi selle küünega põhimõtteliselt kuskile vastu minna järgmine paari kuu jooksul(muidu murdub ära, sest servadest tulid lõhed sisse), enne kui see lõpuks sinnamaani kasvaks, et mul seda eemaldades verd purskama ei hakkaks. Igatahes öö sain, Mäkaiveri teip ümber sõrme, mööda saadetud. Hommikul, kui olime söömise lõpetanud(õigemini, mis hommik see kell 1 enam on), tõmbasin mõne kihi superliimi ja veel umbes 10 kihti muid lakke ka peale(pöial pildilt), nii et nüüd on vähemalt selle asjaga ühel pool.
Siis käisime mul saabastel kingsepa juures järel ja Maximas, kust ma lihtsalt pidin endale igasugu tavaari jälle kokku ostma.
15.50 bussiga tulin koju, sest Tõnn tahtis õhtul jalgpallitrenni minna ja Tauri juurde sauna minna, aga mina koju kotlette valmistama minna. :)
Sama bussiga tuli Mairi ka, nii et haarasin võimalusest saada hoopist temalt kaamerale akulaadijat. Siit ka pildid siis. :D
Täna ärkasin juba 10 paiku üles ja hakkasin usinalt karaskit küpsetama, mis tuli NII hea, et ma vist pean hakkama seda iga päev tegema. Pildi panin ka, aga see blogi lihtsalt keeldub seda õigetpidi üles laadimast ja näitab vist, kes on boss vms, aga noh, tal veab, et ma lihtsalt ei viitsi rohkem jaurata sellega - kell ka juba hiline.

Siis tegime väljas paar pilti ja nüüd olen põhimõtteliselt ülejäänud päeva tühja passinud.

Ma ei ole vist maininudki siin, aga mu kulla-kallis Degor, kes pesitseb vahelduva eduga (kui issi on suutnud jälle mingiks ajaks sõna maksma panna) vanaema juures, on kaduma läinud ja mul on juba TÕSINE hirm, et teda ma enam ei näe. Kuigi hinges on ikka õrn lootus, et võib-olla on mõni (heasüdamlik) inimene ta endale tuppa "lasknud". Ma siiralt loodan, sest ma nii kujutasin ette, kuidas ma ta ükskord hoopis enda juurde elama võtan.

Kommentaare ei ole: