teisipäev, 24. jaanuar 2012

Magnet-tormid

No ilma liialdamata. Siin ühikas on maailma kõige uimasem nett, seega on peaaegu ilmvõimatu mingit pilti üles laadida.
Nädalavahetus möödus kenasti. Tavapäraselt. Kokkasin üht-teist(hästi kenasid kahevärvilisi tarretisi, leivasuppi, kaerahelbe-banaanipannuikaid ja kõike muud paremat), tegin trenni ja lebotasin niisama. Isegi mingit filmi vaatasime mingi päev. :)
Pühapäeval käisime õhtul saunas ja siis läksime linna ära, et ma saaks hommikul varakult juba rongile minna.
Nüüd on kaks päeva koolis juba seljatatud ja sama palju veel.
Eile õhtul käisime portugaallastega linna peal. Kõigepealt tudengimajas, kust nad said kätte oma ERasmuse kaardid, siis Rottermanni kvartali ja KUSJUURES see oli ka minu esimene käik sinna. Otsin ühed mustad mugavad stretš teksad Berškast ja oleks teistest poodidest hullupööra ühtesid põlvikuid, retuuse ja seelikut tahtnud, aga ei viitsinud too moment proovima hakata. Peaks homme uue tiiru sinna ette võtma. Ja fitshoppi tahaks ka jõuda. 8-)
Täna hommikul käisime Renatega Õismäe ujulas ujumas ja no NII mõnus oli. :)
Aga muidu olevat mingid magnettormid olnud ja AUSÕNA - minu muutsid nad totaalseks blondiiniks. Minuga pole veel kunagi midagi nii idootset juhtunud. Kõigepealt läksin kooli, aga kuna ma haarasin ühe teise koti, siis ma olin 101% kindel garderoobide juurde jõudes, et mul pole ju KAPIVÕTIT kaasas. Igatahes ronisin siis välisriietega kolmandale korrusele ja istusin seal pingi peal tükk aega enne loengut. Ja ILMSELT jätsin oma ilusad nahkkindad (btw TEISED JUBA!) sinna, aga loengu lõppedes neid seal enam ei olnud. Kõndisin siis nukralt koju ning ukse taha jõudes avastasin kotist HOOPIS endaga kaasas oleva KAPIVÕTME (mis tähendab seda, et ma poleks oma kindid ära kaotanud, kui ma VAID oleks teadnud, et mul ikkagi ON kapivõti kaasas) ja toavõtit pole. Seega läksin kõigepealt tükiks-tükiks ajaks Renate juurde ja lõpuks ei jäänud mul muud üle, kui koolist Triinult tema võti tuua, mis tähendas siis kenakest jalutuskäiku sellise pakasega, eksole. Üksiti käisime renatega korraks linnas ka - ta tahtis Liivalaia raamatukogust inglisekeelset ilukirjandust laenutada. Igatahes lõpuks, kui ma surmani nälginuna ühikasse jõudsin (aga ostma ka vahepeal ei hakanud kuskilt, sest mind ootas külmkapis SUUR-SUUR lavaš + veel muud sada asja-pomelo, kohupiimad, piim jt köögiviljad- mis ma kindlasti selle nädala jooksul ära sööma pean), avastasin, et MU TOAVÕTI OLI MU MANTLI taskus kogu aeg olnud. Nii et totaalne FAIL. Jutt sai ka sama segane, kui kogu see juhtunu, aga noh...
Igatahes sõin oma maailmahead lavaši (millest ma ka pilti laadida püüdsin, aga no mõttetu üritus) ja suuuuuure tassi kuuma kakaod ja siis sai päris heaks kohe olemise. :)
Siis õmblesin oma mantlile nööbi ette, mis ilma põhjuseta täna eest ära kukkus ning lippasin Renate juurde, kes mulle hirmsasti küüsi teha tahtis. Imekombel sain isegi ühe pildi laetud, nii et siin nad on:
Nüüd on veel natuke aega enne, kui portugaallastega Solarisse kinno lähme. :)

Kommentaare ei ole: