No ei edene!

Naljakas - alati, kui ma olen üle pika aja jälle midagi lõpuks postitada suutnud, siis mõtlen, et no näed, ei olnudki nii raske - tulnuks juba varemgi ära teha see asi ja oleks veel lihtsam olnud. Nüüd hakkan küll tihedamalt postitama! Ja siis on märkamatult jälle peagu nädal möödas ning ma pole suutnud veel midagi kirjutada.  

Igatahes eelmisel nädalal jäin ma kenasti seitsmesest bussist maha, sest see läheb nüüdsest juba 6.50, vms, aga uni on igatahes magusam. Niisiis pidasin naabri-Enet valvsalt aknast silmas ja sain hoopiski temaga. Kuigi siis pidin ka veel tunnikeseks endale tegevust leidma. Kreemitasin, lugesin raamatut ja olin niisama asjalik. 

Reedel oli ka tavapärane praktikapäev. Pärast seda lebotasime Tõnniga tükk aega ja lõpuks otsustas viimane, et peab ka ennast natuke käsile võtma - rohkem liigutama hakkama ja söömist sättima. 

Niisiis otsustasime enne õhtust prallet veidigi liigutada ja jooksma minna. Midagi meeletut see minu jaoks ju muidugi ei olnud sörkides mööda linna joosta, aga Tõnni näost ja hääletoonist jäi mulle väga selline mulje, et tema meelest oli see vist minulegi ikka "paras" trenn. Ühesõnaga täiesti mõttetust asjast tekkis selline tüli, et kogu sünnipäevaks sättimise aja vaidlesime selle üle. 

Sünnipäeval sai vist jälle liigselt söödud-joodud. Igatahes kogu järgneva päeva oli kõht täis ja pea imelikult tuikav. Kuna olid linnapäevad, siis pidin Tõnni vanaema ka linna tooma kapsaid-kaalikaid ostma, sest Tõnn ise ei olnud öösel magama saanudki. Hoidsin hinge kinni, et kuskil puhuma ei pandaks ja no vedaski.
Käisime siis ka tiirud laada peal. Ostsime pehmet jätsi ja mulle ilusa seeliku ja nii see aeg läks.
Lõpuks tuli Tõnn koju põõnama ja ma praadisin kalu, lugesin raamatut ning kohvitasin omaette.

Siis käisime veel maakonna tantsupidu kaemas, järjekordset pehmet jätsi söömas ja lõpuks maandusime koju voodisse eurovisiooni vaatama. Tulemused olid vägagi eeldatavad. Üldsegi sain ma suht šoki kui mõned päevad tagasi pool-finaalis Rootsi lugu kuulsin. Ma arvasin, et see juba sajandeid vana superhitt, no. Oti üle on ka hea meel! Mina alati toetasin teda, kui Tõnn oma sappi pritsis. Üle pika aja jälle ka üks HEA koht. :)
Pühapäeval lebotasime pool päeva niisama. Vaatasime uuesti põhimõtteliselt kogu eurovisiooni, sest üks meist (vihjeks võin öelda, et mina see polnud) lasi terve aeg juba paksu und.
Lõpuks otsustasime minu juurde sõita. Tegime mäel mõned pildid ka:

Siis käisime jooksmas, tegime sääski trotsides endile kaseviha(no olgem ausad, ma lihtsalt seisin ja vehklesin terve aja, Tõnn ikka nikerdas) ja saunatasime. :)

Eile ärkasin 7 paiku üles ja esialgne plaan oli rattaga tööle minna, aga kuna ma olen endale kusagilt haigustõve külge kuokinud, siis jäi see plaan katki, sest sellise jõuetusega oleks ma ilmselt juba Kantküla bussipeatuses omadega läbi olnud. :D Seega valisin sõduriistaks siiski auto.
Pärast tööd tulin koju, koristasin, käisime empsiga poes ja tegime süüa. Uhh... Sõin üle pika-pika aja keedukartulit(külmkoorekastmega), sest ma endiselt katsun hoiduda ikka mulle mitte sobivatest toiduainetest. No küll oli hea! Omnomnom... Et nüüd vale mulje ei jääks, siis ma söön ikka neid asju ka, mida ma ei tohiks - see tähendab, et sööki ma sonkima ei hakka ja kui juba on tehtud mingi hautis/salat/kook vms, kus on midagi lubamatut sees, siis ma söön selle ikka kenasti ära, aga lihtsalt ma katsun ISE rohkem selliseid asju endale teha, kus poleks midagi kurja sees. Ja no kui ma nüüd ausalt ütlen, siis täpselt enne seda kui ma haigeks jäin, sõin jäätist (päris mitu-mitu) ja sünnipäeval ka mingeid pisikesi vorstikesi 2-3 tükki, kartulisalatit + jätsin sidrunivee joomata, nii et vabalt võiks arvata, et mu organism tegeles paljude muude ketokehadega võitlemisega ning immuunsus oli alla surutud ja nii too tõbi mulle kergemini külge hakkaski. Aga noh, eks kõiges võib näha mingit "seost", kui aga ise tahta, seega ma lihtsalt spekuleerin.
Pärast sööki olime veidi aega asjalikud ja viisime väljast puuhunnikutest pealmisi kuivanud halusid juba kuuri alla. Siis vaatasin modelle ja lõpuks tuli Tõnnile veel trennitegemisegi tuhin peale ja no tegime siis pool tunnikest minu programmi järgi.
Magamise ajaks tulime linna ära, et ei peaks nii vara hommikul ärkama, sest Tõnn läks täna Pärnusse mingit praktika-värki kaitsma.

Täna on päev möödunud tavapäraselt. Ainult, et apteegis oli kellegi sünkar(kes muidu töötab peaapteegis, ainult laupäeviti seal meie juures haruapteegis) ja siis sai salatit ning superhead rabarberikooki matsutada.
Pärast praksi siiamaani olen lihtsalt lebotanud ja netis passinud. Ise võtsin mitu raamatut kaasa, sest Tõnn jõuab ju alles õhtu poole koju tagasi ning et seni midagi teha oleks. Seega viimane aeg...