Cheers!

Hello there!

Meil on nüüd haigla täitsa läbi. Tegime selleks puhuks kooke ka. Õigemini Karolin tegi, sest ma läksin Seidyga kokku saama. Ta tuli Portosse, aga lend oli tühistatud, nii et läksime asja uurima lennujaama, kas ta on kuskile muu lennu peale tõstetud või mis temast saab. Lufthansa putka oli kinni juba, nii et ajasime niisama juttu ja lõpuks jäi Seidy sinna kella nelja ootama (sest täpselt kell neli öösel pidi lahti tehtama) ja ma tulin koju ära. Ta sai kaks ööd 5-tärni hotellis puhata ja taksoga tasuta sõita ja täna koju, nii et kõik laabus siiski üsna hästi lõpp-kokkuvõttes. 

Neljapäeval siis läksime haiglasse. Ja kuidagi NII imelik tunne oli seal viimast korda olla. Samas nii hea meel ja samas nii kurb, et enam ei näe neid lahedaid inimesi ja ei veedagi nendega enam oma päevi koos. Olin oma viimase päeva repackingus ja sõin viimast korda haigla ühest kohvikust ostetud pitsat ja elu nagu lill. Siis pakkusime oma koogikesi ja oligi varsti aeg koju tulla. Käisime trennis ja oligi õhtu käes juba, õppisime portugali keelt ja no oligi viimane aeg magama minna.
Täna ärkasime üles, läksime kooli portugali keelde, kus oli test, mis oli järjekordselt päris lebo värk. Siis õppisime veel üht-teist ja lõpuks saime tulema sealt. Käisime jõe ääres mingis söögikohas GRILLITUD SARDIINE söömas, mis lihtsalt viisid keele alla. Kajakas pani meilt ühe sardiini pea ja kartuli rotti, aga muidu oli kõik tore. :)
Siis tulime koju kiiruga, haarasime oma asjad ja läksime linna trenni. Kõigepealt jooksime pool tunnikest linti ja siis läksime Pilatesesse. Pärast seda läks Karolin koju ära ja ma BodyPumpi. Nii et oli väga produktiivne õhtu. Koju tulles mõtlesin, et hüppan seekord ühele teisele bussile, kuna ma olen nii pettunud selles 600-s bussis. Ajakava järgi peaks ta iga kümne minuti tagant tulema, aga no IGA JUMALA päev ma pean teda vähemalt 15 minutit ootama, nii et ma ei saa aru, kus see point on. Igatahes läksin teise peatusesse ja IKKA tulin teine buss varem (siiski 15 minuti pärast alles), aga ikkagi kiiremini, kui see, mille peale ma otsustasin minna. Ja mitte, et see mingeid ÜLIväikeseid tänavaid pidi poleks kolistanud, eks. Nii et veendusin endiselt selles, et ma suudan ikka olemasolevatest variantidest kõige hullema valida. Lõpuks ma koju ikkagi jõudsin, nii et nüüd oleme õhtu otsa veintsitanud-sangriatanud ja snäkitanud.

PS! Pilt on mingi vanem, aga no sobib hästi tänasesse päeva. :)