laupäev, 2. märts 2013

Ülevaade

Tripilt tagasi, aga ilmselt muljetamine piltide juurde tuleb homme, sest iiri kohvi ja sangria on juba jõu röövinud. :D

Reedel oli üsna kiire päev. Nagu nad siin kõik meil olema kipuvad. Hommikul ärkasime üles ja läksime portugali keele tundi. Saime targaks paar tundi ja lõpuks enne kahte saime lahti sealt. 
Koju ma enam minema ei hakanud, sest poole kolme ajal pidime Kristiga haiglast ühe tädiga kokku saama, kes meid ühte kohta kulme värvima lubas juhatada. 
See maksis küll hingehinda - 15 euri ja isegi ei kitkunud neid. Minul oli kõik hea, aga Kristi pidi ikka ise ka vaeva pärast nägema, et natukenegi korda majja saada. 
Nelja paiku saime tulema sealt ja mul koju minna ei oleks olnud eriti arukas, sest viieks pidime juba linnas trennis tagasi olema. Lasin siis Karolinil kenasti mulle kõik mu trenni-asjad linna järgi tuua ja ootasime siis tema tulekuni Kristiga kesklinnas, et veel viimaseid päikesekiire püüda, enne kui nad pilve taha läksid. 
Trenn tehtud, tulime koju ja kuna sellest on nii kaua aega möödas, siis täpne tegevuskäik küll enam meeles ei ole, aga ilmselt läksime üsna varakult magama, sest hommikul tuli varakult üles tõusta. 

Läksime üheksaks kooli juurde nagu jutt oli, aga ilmselgelt startisime alles tükk aega hiljem, sest portugaallastele kohaselt ei tulnud kõik mitte täpselt üheksaks ja kohvi pidi ka veel enne minekut kohvikust haarama, nii et nõnda me siin siis elame. :D
Kõigepealt käisime Guimarães'isse Citânia de Briteiros-t kaema, mis kujutab endast vana linna varemeid - juba raua- ja pronksiajast pärinevat. Ilmaga vedas ja üle-üldse seal kõrgel mägedes oli hingemattvalt kaunis vaade.




Tegemist on "linnaku" peatänavaga:



Me juba kujutasime Kristiga ette, mis tunne oleks oma kodu sellises kohas omada. Päris viisakas rõdu oli ka, kus saaks mõnusalt päikesepaistet nautida. Tegemist oli selle paiga peahoonega (kust siis sai pileteid osta).
Pärast seda läksime veel muuseumisse, kus oli lihtsalt niii külm, et hing püsis vaevu sees veel.
Siis oli Bragas (ülikooli hoones) meid ees ootamas lõunasöök, mis kujutas endast praadi, suppi, magustoitu, saia ja jooki. Kõht täis, meel hea, liikusime edasi - käisime Braga vanalinnas jalutamas, tänavakohvikus kohvi nautimas ja no nägime ikka kuumavereliste lõunamaalaste meeleavalduse ka ära. 


Oleks rohkemgi aega seal linnas veetnud, sest iseenesest on tegemist lihtsalt nii ilusate kohtadega, aga meie ekskursioonijuht oli juba suhteliselt pinges sellest rahvamassist ja arvas, et oleks targem kiiresti ära minna. 



Edasi läksime tagasi Guimarães'isse, et külastada veel ühte lossi - Paço dos Duques'i. Seal näidati, kuidas kunagi oli elanud kuningapere. See oli väga huvitav - giid rääkis ülihästi inglise keelt ning ütles ise iga asja kohta "the most intresting thing about...". Anyway, et teile ka harida oma teadmisi , siis... 

  • mehed ja naised magasid eraldi nagu ka eelnevalt teada, aga voodid olid vanal ajal lihtsalt ÜLIväikesed, sest (peale selle, et nad niisamagi lühemad olid) nad magasid pool-istukil käkras, sest usuti, et nii ei pääse hing kehast nii kergesti välja;
  • koerad olid rohkem selleks, et nende külge oma käsi ja suud pühkida, sest söödi ju ilmselgelt kätega;
  • raudrüüd kaalusid ligikaudu 50 kilo ja nendega hobuse pealt maha kukkudes, ootas sõjamehi lihtsalt dehüdratsioon, sest ise enam püsti saada ei olnud võimalik;
  • väidetavalt viis inglismaa kuningaga abiellunud portugali kuningatütar sinna ka (lisaks teada-tuntud vürtidele, mida nad idamaadest vahetuskaubaks tõid) teekultuuri ja (küll siin kutsutakse teed Cha-ks), siis mujal on see tea, tee ecd seetõttu, et kuninganna ei osanud sõnagi inglise keelt ja neile kohalikele teed serveerides ütles "para ti, para ti, para ti" (ehk siis tõlkes "Sulle") ja nemad arvasid, et see ("ti") on joogi nimi;
  • köök asus majast üldse eemal, et mitte rottidega musta katku majja lasta.





Pärast lossi jalutasime veel väikse tiiru lossi aias ja siis pidime juba kellaajaliselt hakkama koju liikuma, sest kõigele lisaks oli juba kultuurinorm ka meie jaoks täis saanud, aga meie ekskursiooni-juht arvas, et me võiks veel kuskile kesklinna istuma minna. Väiksed portveinid, caipirinhad ja iiri kohvid, paar sõna soomlastega juttu ja no õhtu oli hoopis meeldivam. :D
Igatahes bussis jõime veel pisukese sangria ja koju tulles kaalusime isegi mõtet kuskile veel välja minna, aga no mõtteks ta jäigi. :)
Pühapäev oli tavapärane lebo. Päeval käisime linnas, et üht-teist poodidest osta ja lõpuks oligi kell juba nii palju, et tuli trenni minna. Karolin käis PowerJumpis, ma ei tihkanud sinna seekord minna, sest eelmine kord hakkas põlv tunda andma päev pärast seda trenni. Ma olin niisama jõukas. Jooksin, crosstrainisin ja oli tavapärane cardio
Pärast trenni tulime kiiruga koju, et ma saaks Pasta Bolognese't teha. Nom-nom! :) 

Ülejäänud nädal on möödunud üsna tavapäraselt, kui välja arvata see, et ma kaks päeva vales osakonnas praktikal olin, ilma et ma seda ise teadnud oleks, aga noh, mis seal siis ikka, eks pärast (pean nagunii sinna veel üheks nädalaks minema) olen siis kaks päeva vähem. :D
Igatahes on moment tagumine aeg magama minna. Haigla ja trenn väsitavad ikka nii ära, et üldse ei saa mahti millegi muuga tegeleda. ÕNNEKS on ainult 2 nädalat VEEL haiglat ja siis hakkab pidu ja pillerkaar. :)

Boa noite!

Kommentaare ei ole: