Esimene sõna otseses mõttes koolipäev siis selja taga.
Midagi õnneks veel ei teinudki erilist. Aga ma jõudsin arusaamale, et mu pea ikka väga tühi veel suvest. Ma ei kujuta ette, kui ma oleks täna pidanud mingeid überkeerulisi mataülesandeid tegema. Huh!
Tundidest eraldi ei viitsi muljetada, aga selle pean küll ära märkima, et meil komapäeviti ainult kuus tundi. HAA, beat that!
Pärast tunde läksime kohe trenni. Jumala hea meel on, et ma lõpuks ometi jälle trenni saan hakata tegema. Ja nüüd juba natuke tõsisemalt, kuigi ma ei tea, kui võimalik see on. Pärast põlve on kõik nii perse läinud, et mul ei tekigi mingit end treenida, kui tulemus on nagunii 0. Aga no olgu, ma ei viitsi siin vinguma hakata.
Koju tulin 15.50-sega. Ma pidin esialgu püsti seisma (+ suht tempoka sammuga bussile kõndima enne seda) ja ma ei saanud seal rahva sees kampsunit ka seljast hakata kiskuma, ühesõnaga mul oli NII palav. Mul oli tunne, et sealt bussist ma enam elusalt ei välju. Selline leemendus oli peal, et lausa jube.
Siis käisin poes, tulin koju, ja läksin magama.
7 ajal ärkasin ja nüüd olen siiamaani voodis läpaka taga vahtinud. Hea, et veel õppida ei ole hullult. :/ Aga jaa, ega seegi aeg enam mägede taga ei ole, kui iga päev ikka paar kontrolltööd jms.
Ühesõnaga oli meeldiv!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar