Olen doonor!

Ärkasin hommikul 6:22 üles. Tegin kohvi, panin koti kokku, panin riidesse ja tegin rituaalseid toiminguid näimaks normaalse inimesena. :D
Täna suutsin end piisavalt parajal ajal toast välja ajada, et lähemasse bussipeatusesse jõuda. Yay!
Koolis oli esimene tund vene keel, kus oli kontrolltöö. Ma juba tean ühte viga kindlalt, mis ma tegin.
Igatahes jätkus inglise keel, kus ma tegin sõnadetöö. Tuleb välja, et ma ei suuda isegi sõnu korralikult ära õppida. Antud eestikeelse sõna kirjutasin põhimõtteliselt lihtsalt inglisepäraselt... ja veel ilma, et ma seda ise oleks üldse märganudki. DOH!
Ülejäänud paar tundi möödusid rituaalselt. Pärast neljandat tundi läksime Nelega minema. Driftisime ta ''mehe'' autoga haiglasse. Enne võtsime veel piroogid ka, et ikka kõht täis oleks ja läksime verd andma. St. kes sai anda, kes mitte. Nelel oli hemoglobiinitase liiga madal, seega võis ta ainult vaadata ja kätt mul hoida.
Pärast eda kooli enam tagasi ei läinud, käisin raamatukogus ja tulin ühese bussiga koju ära. Siis olin mingi aeg niisama asjalik, sõin oma shokolaade, millest mul nüüd maailmapaha on ja lugesin raamatut. Mingi aeg magasin ka.
Üles ärgates pidin õele Mardi-näo pähe tegema. Siis lugesin sõin ja jooksin allkorruse vahet, et Marte kaeda, kes meil käisid. Neid oli kuidagi PALJU. :D Ja mis veel märkimist vajab! Kui me noored olime, siis me tegime nädalaid enne proove ja siuksed kavad valmis. Tuupisime pähe ja olime ikka õiged Mardid(sh. ka Kadrid) kunagi. Tänapäeval on hullult populaarne (sest KÕIK tegid nii) tõmmata kotist aabits/vihik/paberileht välja ja sealt kõik ribinal-rabinal maha lugeda. Mis siis viga?! :P
Igatahes kuskil kaheksa paiku läksime Maarja, Mairi ja Mariaga(:D) Liisa juurde. Illimar sai täna kuuajaseks. Kogu aeg ta magab. Maria veel lubas suure suuga emmessennis, et ta ei jää magama, aga mis teha. :D Siis sõime kooki ja torti ja ajasime niisama juttu. Kanal kahe esmaspäeva õhtust programmi jälgisime ka poole ilmaga muu jutu kõrvalt. ;)
Nüüd ma siin olen. Tahaks veel raamatut lugeda, aga tunne on, et palju enam ei jõua, kell ka palju juba.

Seega ilusaid unenägusid!

PS! Ma avastasin, et selle läpakaga vist isegi on võimalik pilte bloggida, aga igaühega kulub oma neli minutit nagu hetkel näha oli.