esmaspäev, 26. aprill 2010

Hello!

Laupäeval jõudis päev kuidagi kiiresti õhtusse. Tõnn käis jalgpalli mängimas ja ma mõtlesin kirjanist, uurisin netis ringi ning käisin poes. Mingi aeg tuli Tõnn tagasi, siis pikutasime teineteise kaisus ja Tõnn vaatas jalgpalli. Järsku oli kell juba natuke enne üheksat. Siis mõtlesime, et lähme selkusse, ostame plohvi,kartulisalatit ning juua midagi... jaaa, soojad söögid olid juba ära tõstetud. Mõtlesime, et kuna Maximas nagunii pole, siis lähme vaatame Paess, äkki seal on midagi. No ei! :D Lõpuks ostsime hakkliha, hapukoort, juua ja pihve. Keetsime kartulit ja ma tegin hakklihakastet, no. Vahepeal tuli pokkerirahvas ka sinna. Ei olnud kohe ÜLDSE minu päev. Mängisin rahulikult ja täiesti tühja kõik žetooni maha. Pärast mängu rääkisime veel peaaegu kaheni vaimu- ja naljajutte, niiet jah.
Pühapäeval ärkasime enne kahtteist. Siis panime asjad kokku, käisime selkust läbi, ostsime krõpsu, juua ja jäätist ning tulime minu juurde ära. :D Kõigepeal ma püüdsin riisuda, aga eriti ei õnnestunud, kuna ma pidin ikka rohkem hoovi peal vahtima, kuidas Tõnn autot peseb, temaga võrkpalli mängima ja lõpuks veel grillima ka.
Peagi tulime tuppa, ma pidin laulma minema. Võtsin issi auto ja läksin rõõmsameelselt kooli juurde, katsusin ust ja mõtlesin, et mis värk on. Õnneks läks Helen parajasti poodi ja ütles mulle,et teised kõndisid alla kultrasse. Tere-tere, juba oli jõudnud meelest minna! Sel hetkel oli nii õnnis tunne, et ma ikka jalgsi ei otsustanud tulla. :D
Tagasitulles leidsin ühe poisi enda voodist magamas, aga ta ärkas üles, kui ma talle kaissu tahtsin pugeda. Läksime alla ja sõime.
Mingi hetk olime juba kokku leppinud, et lähme jalutame koeraga poodi ja puha, aga siis tuli väljast Leho, kes palus, et Tõnn ta linna viiks. Ma siis käisin ise vahepeal kiiresti Tõnni autoga poes ära, enne, kui pood kinni pandi. Tegin kohupiimakooki. :) Vahepeal jõudis Tõnn ka tagasi ja nii kaua, kui kook veel ahjus oli, käisime saunas. Tagasitulles saime juba lasta heal maitsta.
Siis vaatasime tv3-st mingit filmi, mis kestis peaaegu 12-ni. Mul oli selle ajal juba jõhker uni, aga üles tulles mängisime veel NFS-gi. :D Mina oma Carbonit ja tema Underground kahte. :D
Täna ärkasin natuke enne seitset, sõin, panin kotid kokku, äratasin Tõnni üles ja veerand kaheksa ajal läksime linna. Kuna tunni alguseni veel aega oli, siis istusime Tõnni maja ees autos kuskil 10 minutit ja rääkisime juttu. 50 paiku viis Tõnn mu kooli juurde ja läks ise perearstile, et saada õige arstitõend ning hakata juba autokoolis (c1-kat.) sõitma.
Inka möödus üsna mõttetult, millest on kahju, sest minu punktid on need, mis raisku lähevad, mitte õpetaja omad, kes pool tundi tahab, et me konsultatsiooni aegu kirja paneks, mis meil juba ammu tegelikult tehtud on.
Pärast seda lippasin linna, Tõnni juurde tagasi. Kirjutasin ta ema huvitavast kokaraamatust retsepte ja mingi aeg sõitsime Laiusele, et auto keretöödele ja värvimisele viia. Tagasi sõitsime bussiga. Imede ime! PS, see buss sõitis 10 minutit ja selle ajaga suutis ka Tõnn vinguma hakata.
Käisin korra kiirelt veel Tõnni juurest läbi, vahetasin kotis inka asjad ühiskonna asjade vastu välja ja lippasin kooli tagasi. Me leppisime kokku,et aakatel on 3.-4. tund ja meil 5.-6.,aga see kõik oli pigem üks suur ühtlane juurdevool, st.aakad ei kavatsenudki minema minna ja ilmselgelt rääkis dire ka lihtsalt edasi, mitte ei hakanud meile uuesti rääkima. Ebaaus, no! Tulin sealt pärast viiendat juba tulema. Haige värk ikka. Homme kavatsen varakult kohal olla ja mul suva, et on aakate konsult.
Siis jalutasin linna, Tõnn tuli vastu. Sain kaardi ka kätte, mille Ken mulle sünnipäevaks saatnud oli. Käisime poes, ostsime regati jäätist, siis võtsin raha välja ja peaegi läksime Tõnni juurde tagasi. Ma õmblesin tal koti sanga kinni tagasi ja kirjutasin ikka hoolega retsepte.
Enne kolme 10 minutit saatsin ta Pärnu-bussile ja ma siiamaani imestan, kuidas ta selle üle siis ikkagi elas. :D
Kuna mul oli veel tunnike bussini, läksin Tõnni juurde tagasi ja kirjutasin veel retsepte. :D
Bussis nägin maailma kõige suuremat vaeva, et mitte magama jääda. Terve tee sõna otseses mõttes nokkisin.
Koju jõudes sõin natuke, siis pakkisin lahti enda lõhna, mis lõpuks ometi kohale tuli ja peagi läksime emmega välja riisuma. Enne seitset tulin tuppa, siis vaatasin aknast, kuidas mu ema sinna lõket segama ja valvama jäi ning otsustasin olenemata surmaunest ja peavalust, et ma lähen seisan ise seal, siis saaks ema veel toas midagi teha, enne tööleminekut, no. Süüa vm.
Vahepeal kutsusin korra Kädi lõket jälgima ja käisin ise toas söömas. Välja tagasi minnes ei pidanudki enam kaua seisma, kui lõke oli põhimõtteliselt täiesti ära põlenud.
Siis jäin magama ja magasin kuni kella kümneni.
Nüüd olen siiani all natuke asjatanud, Tõnniga rääkinud ja blogi kirjutanud.
Tsau!

Kommentaare ei ole: