Ootan!

Kõigepealt kõige rohkem teisipäeva õhtut, mil Tõnn Pärnust LÕPUKS tagasi tuleb. :)
Teiseks kolmapäeva, kui meil on tutipäev.
Kolmandaks seda aega, mil ma võin rahuliku südamega hingata, et kõik eksamid on tehtud.

Ma ei suuda kontsentreeruda ja õppida... kas või ühiskonda. Lihtsalt ei suuda! Ja tunnis ka mitte midagi targemaks ei saa, kuna meie õpetaja kaldub tihti arutluse all olevatest asjadest kõrvale ja räägib üleüldse nii vaikselt ja kiiresti, et see on suur oskus seal midagi selgeks saada. Masendav!
Inkast ja kirjandist ei räägi üleüldse.

Igatahes eile oli tavapärane koolipäev. Kool, trenn, soll, kodu.
Kodus sõin, asjatasin ringi ja hakkasime empsiga teatriks sättima. Rakvere etendus "Meie, mehed". Suhteliselt huvitav, humoorikas ja vägagi tõepärane, ent veidi jäi häirima see, et nad nii kõvasti rääkisid ja karjusid, mis hakkas pika peale väsitama. Eks nad ole harjunud oma suurtes saalides seda etendama, mitte mingisuguses tikutoosis.
Koju tulles rääkisin natuke Tõnniga juttu, jõin kakaod ja vaatasin natuke ETVst seda eesti filmi, mille nimi mul ei meenu (järgi ka vaatama ei hakka:D).
Kümme läbi natuke läksin magama ära, sest mu laud olid tinarasked ja enam ei suutnud üleval olla.
Täna ärkasin kõigepealt 6:44 üles. Hingasin kergendatult, et ma täpselt enne kella üles ärkasin, kuid olin endas pettunud, et ma polnudki telefoni äratama pannud! Mõtleks vaid, kui oleks sisse maganud ja veel kooli ka hilinenud... Siis meenus, et on laupäev. :D
Magasin edasi, kuni poole kümneni. Ajasin end voodist välja, uurisin netis ringi ja ootasin emmet ning hommikusööki. Pannkooke tegi, no. ;)
Pärast seda passisin veel tükk aega tühja, kuni lõpuks emmega välja läksime - tänava äärest riisuma.
Kahe ajal lõpetasime. Tulin tuppa, rääkisin Tõnniga juttu. Sõin oma head vitamiinisalatit ja vaatasin natuke mingisugust "Brooke knows best"i. Vahepeal printisin ühiskonda välja ja olin asjalik ka.
Ja rohkem nagu polegi eriti midagi teinud. Vahepeal sõin suppi ka veel, rääkisin emmessennis juttu ning uurisin Tõnni ühiskonnaeksami töövihikut ja sealseid vastuseid.
Ühesõnaga ma joon nüüd oma tee lõpuni, uurin veel netis natuke ja siis poen põhku.