Üleeilane

Ma pole JÄLLE sada aastat kirjutanud, ei kirjutaks ka, sest ma olen praegu ja üldse põhimõtteliselt terve päev otsa pahane olnud. Normaalne, kui me oleme mitu päeva tagasi juba kokku leppinud, et tuleme reedel pärast kooli Tõnniga minu juurde, siis ta istub arvutis kõige pealt sada tundi, siis kui ma mainin, et mul kodus ka arvuti on, siis otsustab, et tahab hoopis jalgpalli linnas mängida. Normaalne! Tulin nagu väike värdjas üksi bussiga. Armas, lihtsalt armas. Ja mis kõige parem! Ma ütlesin talle uksest välja minnes, et eks Sa tule siis, kui mängitud saad... jaaa kell on 22:24. Huvitav-huvitav! :)
Igatahes nädal on läinud MEGAkiirelt ja tegusalt ning ma saan varsti infarkti, kui ma veel palju eksamitele mõtlen ning adun, kuidas nad lähenevad ja ma veel MITTTTTTTTE midagi pole õppinud. Absoluutselt mitte midagi! Ma saan 30 p. igal eksamil ja tore küll!
Kolmapäeval oli mul sünnipäev. Täitsa 19 juba. :) Pärast tundi sain Tõnniga kokku, kes oli mulle pool nädalat püüdnud väita, et ta läheb teisip. Pärnusse, aga suutis ennast IGAL SAMMUL sisse rääkida ja siis oli veel natuke pettunud ka, et ma ta üllatuse ära rikkusin (st. ütlesin, et ma sellest aru sain, et ta Jõgeval). Igatahes läksime kõigepealt tõime mu ema auto remondist ära, ma pidin sõitma sellega. Tere-tere! Sellel maailma suurim siduripuue, niiet jah. Siis läksime Tõnni juurde. Kinkis mulle lõhna, maaaailmailusa lillekimbu ning armsa kaardi. :) Ja tordi tegi ka päris ise! Siis sõime, jõime lasteshampust ja olime niisama koos. Kuskil kuue paiku sõitsin ma empsu autoga koju, ta maale.
Kodus koristasin natuke, vaatasin telerit, rääkisin Tõnniga juttu ning MEEEEkoogitasin(Mmm!), teetasin emme, issi ja õega.
Igatahes ma nüüd mossitan omaette edasi ja hakkan 50000000-dat korda "Eurotrippi" vaatama.

Tsau!