Nii...

Teisipäeval ärkasin 7 läbi natuke üles, Kogu hommik ei erinenud tavapärastest karvavõrdki. Tunnid olid õnneks lebod. Ühtegi tööd ka minu teada ei olnud.
Kehalisest tegime juba trenni.
Kolmveerand viie paiku lõpetasime, käisime pesus ja siis helistas mulle ema, et kas ma tulen koju ka. Algselt pidi isa mu peale võtma, kuna ta nagunii linna pidi kohe tulema, aga ma poleks jõudnud Tõnni juurest üht-teist võtta ja üleüldse tahtsin veel linnas olla. Käisime poes, koolimajas mul korra ja siis tulime Tõnni juurde. Sõime, ajasime juttu ja olime niisama.
Seitsmese bussiga läksin koju. Maa alt olid torud kinni külmunud ja vett ei olnud. Niisiis olid isa ja Leho kuni järgmise hommikuni välja ametis. Koju jõudes esimese asjana tegin saiavormi, mis ma emale lubasin. :D Siis ajasin emmessennis Tõnniga juttu ja vaatasin niisama telekat.
Järgmine hommik ma tean, kuidas ma läbi une mõtlesin: " OKOU, raadio käib. Kas ma tõesti panin endale eile õhtul kell-raadio raadioäratuse peale (mida ma elus ei tee, sest selle peale ei keera ma isegi külge) ??". Tegin äärmiselt kiiresti ja suure hirmuga silmad lahti. JAH, kell oli 7,04. Mu buss oli lahkunud neli minutit tagasi. Läksin siis kiirelt alla uurima, mis ma nüd teen ja miks ema mulle helistada ei võinud, kui kobinat ei kuulnud. Isa oli alles magama saanud (terve öö kütsid kaminaruumi ja möllasid, et vett lahti saada.
Mõtlesin, et mis siis ikka, helistan Ennule. Ennegi ühekorra temaga läinud. AGA no kuna mu telefoni ekraan üks suur must auk oli ja nr. 6 (kus on N-täht) ka eriti ei funganud, siis oli päris keeruline leida koba peale õige nr. üles. Trükkisin siis Enn Kurg hoolega ja valjutasin helistamise peale. Mingi naine võttis vastu. Peas käis sada mõtet. Küsisin, kellega räägin ja sain vastuseks, et Kaur magab, aga kas ma tahan, et teda üles aetaks. APPI! :D Ütlesin, et ei ole vaja ja tegin uue katse (muidugi vahepeal helistas Kaur ise ka tagasi ja küsis, mis ma tahtsin). See kord arvasin, et läheb paremini ja lubasin, et kui nüüd ka mööda läheb, siis ma rohkem ei proovi. Mingi naine võttis taas vastu. Ma ei suutnud seda uskuda, kuid küsisin ikka viisakalt kellega ma räägin, et siis vabandada, et vale nr. Huh!! Kaia oli. Enn oli ilmselt kuskil väljas vms. :D Leppisime kokku, et Enn võtab mu peale siis ja nii ma saingi ilusti kooli.
Esimesed olid inkad. Teises kirjutasime mingit ettekannet. Kolmas oli keemia, kus kordasime tänaseks KT-ks. Vene keel, mata ja ajalugu olid kõik totaalselt rituaalsed.
Trenni polnud. jalutasin linna, panka, enda kaardi ära tooma ja emaga kokku saama, kes oli õe kaarti toomas. Siis jalutasime EMT-sse. Tegime mulle liitumise ja ostsime uue telefoni ka. Pärast seda veel kähku spteegis, lasin endale riitsinusõli ripsmetele ja takjajuureõli ja hematogeeni ja glükoosi osta. :D
Koju ei läinud, tulin Tõnni juurde ja kuna mu pea natuke valutas ja uni ka peale tükkis, siis jäime tuttu 1,5-ks tunniks.
Siis ma õppisin natuke keemiat, sõime, vaatasime "Õhtusöök viiele" ja "Kaalust alla".
Pärast seda lugesin veel raamatut tunnikese, käisime pesus ja sättisime magama.
Täna ärkasin 7,10 üles, aga magasin veel 10 minutit järgmise äratuseni. Sõin, sättisin valmis end, koti kokku ja jalutasin kooli. Päris külm on ikka õues. Nina tahab peast külmuda.
Esimeses tunnis, eesti keeles, tegime mingeid nõmedaid lehti ja teises, kirjanduses, vastasin raamatut. Filosoofia oli tavapärane. Keemias KT nagu eelnevaltki mainitud. Mõnus töö oli. :) Ülejäänud tunnid olid samuti tavapärased. Tähelepanu mitteväärivad.
Pärast tunde käisime Nelega tiirus, et õhtuks Tartu trenniks oma naelikud kaasa võtta.
Suhteliselt alles jõudsin ka Tõnni juurde. Nüüd teen quality time'i ja hakkan oma Cosmot lugema, mille ma teisipäeval kodus kotti pistsin ja millest ma tänaseks olen ainult paar lehekülge lugenud.
Siis magan võib-olla veidike ja poole kuue ajal lähen trenni.

Tsau!