Alustan oma sissekannet kirjeldamaks tänast - meie esimest praktikapäeva. Esimest korda siin oleku ajal tundsin, et tahaks veel magada ja kohe kuidagi ei saa üles. Kuidagi külm oli ka tuba (sest SIIN hostelis on isegi küttesüsteem, aga üldjuhul puudub majades igasugune küttevariant ja seetõttu on kõik kohad nii kõledad olnud, mida me vaatamas oleme käinud), nii et ma nägin ränka vaeva, et voodist välja saada. Siis ülikiire hambapesu, riietumine ja muidu korda sättimine, et alla sööma minna. Kiired võikud, kohv ja siis kärmelt Trindade metroojaama. Kristi jätsime kesklinna oma haiglat otsima ja ise lippasime metroole. PS! Jah, see oli minu esimene sõit metrooga! :D Saime kenasti hakkama... oma ühe-korra kaardi valideeritud ja õiges (viimases) peatuses mahagi mindud. Siis ootasime haigla ees teisi portugali praktikante, kes reaalselt pool tundi hoogu võtsid, enne kui meie juurde ligi julgesid tulla, sest nad ei räägi inglise keelt (peale ühe, kes siis midagi purssis), nii imelik kui see ka pole, sest üldiselt on nad(portugaallased siis) palju keeleteadlikuma mulje mulle suutnud endast manada, aga no nende järel farmaatsia osakonda kaasa kõndimine just erilisi oskusi neilt ei nõudnud.
Kõige pealt tegi mingi onu meiega tiiru haiglale peale ja seletas meile lahti kätte surutud nädalaplaanid, kes kuhu osakonda läheb, seega oleme me anyway Karoliniga lahus, millest on natuke kahju, aga ma olen päris kindel, et hakkama saame sellegipoolest. Algul ehmatas enim inimeste mornid näod, aga õnneks paigutati mind sellisesse osakonda, kus on vist kõige ägedamad tädid mul juhendajaks. Aina naeratavad ja kiidavad mu välimust, mis on armas. :)
Esimesed kaks nädalat veedan oma päevad nendega, kus me siis teeme steriilseid ravimeid (tilguteid ja muid vedelikke). Täna eriti midagi ise teha ei saanud, aga homme lubati mul ka käed külge lasta panna.
Mis ma oskan öelda...
Esiteks kannavad nad välisjalanõusid haiglas (kõik inimesed) v.a. see minu steriilne osakond, aga teised KÕIK. Arstid, õed... ühesõnaga kogu personal. Meie olime Karoliniga ainsad, kellel olid eeskujulikult sisejalanõud jalas, sest no olgem ausad - päev otsa välisjalanõudega? Väga mõnus küll ju!
Teiseks on neil päeva jooksul 2-3 "söögi"pausi, mis on reaalselt tund aega pikad. Miks peab NII palju uimerdama. Teeks natuke kiiremini ja saaks varem koju siis, vms, aga EI... Istume niisama. Kuna meid esimene kord kupatati "sööma" poole 12 ajal ja söökla veel lõunasööki polnud avanud, siis olime sunnitud mingist kohvikust "püree"(loe: mingi vedel leem)supi ja pastel de nata, mis siis kujutab endast portugali rahvusmagustoitu. Lehttaigna korvike, mis on täidetud (sarnaselt Moskva saiakeste sees oleva) keedukreemiga. Päris hea oli, arvestades minu ebasümpaatiat Moskva saiakeste vastu. :)
Karolin pidi täna a la Magnumi pakkijana tööd rügama. :D Saateleht, sinine kast, hunnik riiuleid ravimitega, automaatne külmik ja voilà hakka aga peale. Seega tema ei olnud nii rahul esimese päevaga kui mina, aga küll me hakkama saame.
Uue norrakast sõpa(samuti Erasmuse praktikandi) leidsime ka, kes ÕNNEKS räägib NORMAALSET inglise keelt... Sest no juhendajatega saab ka räägitud, aga ikkagi - mõni noor ka, kellega haiglast suhelda. :D
Pärast nelja tulime koju ja saime teada, et meie sõidukaart kehtib 24 tundi, nii et täna veel ei pidanudki sõidukaardi/pileti pärast pead vaevama, sest ausalt öeldes ei kujuta ma ettegi, kuna me mingi reaalse kuukaardi endale soetatud saame.
Metroost maha tulles otsisime paaniliselt poodi, sest nagu ma juba eenevalt maininud olen, ei saa nendest majadest midagi aru - siin pole selliseid supermarketeid(Rimid, Prismad) nagu meil, kus peaks reaalselt nägemishäirega olema, et neid mitte märgata, aga õnneks ei läinudki tervet päeva, kui mingi suuremat sorti poe kuskilt Trindade commercial hoonest leidsime. Juust, pitsa, jogurt, pähklid, vatitupsud, näopesugeel ja koju. Not healthy, aga siin on reaalselt võimatu tervislikult toituda, kui tahta midagi kiiresti saada, sest poes on ainult SAIAKESED. Kohvikutes ka ainult saiakesed ja võikud, saiakesed ja võikud... Või oleme me lihtsalt pimedad, aga eks see saab selgeks alles mõne aja pärast.
Tahtsin juba postituse kokku võtta, kuid meenus üks pisiasi, mis veinisõprade silmad kindlasti särama lööb. Neid saab peaaegu tasuta poest. Ilma naljata! Ma tegin pilte ka. Võin millalgi lisada, kui need arvutisse olen tõmmanud. Purepaki omad maksavad alates 80-st EUROSENDIST ja pudeli omad on üldiselt ~2 (ja isegi ka alla selle). Täna Kristi 80 sentise paki ostis ja vähemalt oli õige veini maitsega, mitte mingi veinimaitseline siirupilurr või kuidas see Karolin neid minu lemmikuid nimetabki. Isegi MINA oleks suutnud seda juua, kuigi täna piirdusin vaid maitsmisega.
Igatahes kell on pool 11 läbi ja ma tunnetan juba lamatisi, seega on tagumine aeg otsad kokku tõmmata ja tuppa ära sättida.
Boa noite!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar