Alustan siis kaugemalt oma jutuga ja kirjeldan siia jõudmist. Ma küll ei tea MIKS, aga ma pole peaaegu üldse pilte teinud, millest on kahju. Aga ma luban seda viga tulevikus parandada. Internetti ei eksisteeri peale Tallinna lennujaama kusagil mujal, nii et hästi elame. :D
Igatahes, reedel läksime lennujaama ja meie armsad kursakaaslased tulid meid ära saatma. Tegime oma tsekk-innid ära, muljetasime veel natuke ning läksime läbi turvakontrolli. Esimene lend oli Inglismaale ja juba see hilines, sest Inglismaal oli lumi maas ja põhimõtteliselt maailma lõpp. :)
Seega ligikaudu kolmveerand tundi hilinesime Inglismaale - Gatwicki lennujaama, kus meile oli vastu tulnud Ken. Nii-nii lahe! Meil oli päris palju vaba aega ja veetsime selle ühes söögikohas lennujaamas, sest mujale poleks mõtet minna olnud, selle paanika pärast, mis seal Inglismaal toimus. Aeg läks ülikiirelt ja pärast pudelit veini, pastasid, magustoite ning vestlust, oligi aeg minna juba tsekk-inni lennule Portosse.
Sellegipoolest saime lõpuks pardale ja pidime seal üle tunni aja lihtsalt istuma, enne kui lennuk sõitma sai/võis hakata. Süüa ja juua sai pardal ning üldse oli tegemist suurima lennukiga, millega ma eales sõitnud olen. Ja raputas ka enim! Ausalt, enne maandumist oli küll selline tunne, et me ei jäägi vist elama ja üleüldse saime eile õhtul oma proffessori jutust aru, et tegelikult üldse mingi lennukeeld olnud tuule pärast.
Igatahes Andre ehk meie Porto buddy rsmth, oli meil vastas. Ja mis te arvate, kas lennujaamast välja astudes oli SOE või jaaaaaaaaaa! Uskumatu! Nagu Eestis mingi soojemat sorti augusti õhtu - mõnus soe briis ja puha...
Võtsime takso(mis läks maksma ~25 euri) ja sõitsime sinna, kus Catia ja ta poiss meid juba ootasid. Esimese asjana veeti meid kusagile kluppi. Mingi tasuta jookide õhtu oli, nii et tegime kiirelt oma kupongid vedelaks ja tulime koju(Catia juurde) ära, sest no päev otsa kuskil lennukis ja lennujaamades tsillinuna küll mingit party-tuju polnud.
Mitte, et me sinna vähemalt mingi pool tundi sõitnud poleks, sest see Porto on lihtsalt üüüüüüber-suur. Ilma naljata! Me ei saa siiamaani MITTE midagi aru, kuigi me eile päev otsa sõitsime Catia ja ta poisiga mööda linna ringi ja otsisime endale kortereid(mida me küll ilma nendeta teeks!). Leidsime ka ühe, mis meile NII-NII meeldis, aga seal elas praegu veel korteri omaniku mingi sõbrants sees ja nad ei saa teda ära ka ajada, sest tavaliselt ööbib see korteri omanik ise ka selle naise juures, kui Brasiilias käib, seega ma ei tea, mis saab.
Lõpuks oli lõuna käes ja läksime kuskile ostukeskusesse sööma. Maitsesime kohe Portugali mingi traditsioonilise sooja võiku mingi vedelama magus-tulise kastme ja friikatega ära ja elu nagu lill. Siis käisime kesklinnas ringi ja otsisime endale hostelit, kuhu siis mingiks ajaks jääda, sest see eilne korteri omanik lubas täna tagasi helistada ja samuti pidime veel minema mingeid kortereid vaatama, nii et eks siis näha ole, mis saab.
Lõpuks leidsime mõnusa ja sobiva ning hea hinnaga. 13 euri öö, kus on ka hommikusöök sees. Üldse on nii selline kodune ja cozy koht. Köök ja elutuba (baariga) on alumisel korrusel ühised, kus me ka praegu läpakatega istume, sest toas on netiühendus nii nõrk, et mõttetu on oma närve seal raisata. :D
Igatahes eile käisime pesus, sõime Keni antud šoksi ja lebotasime niisama, sest Karolin jäi väga haigeks ja kusagile linna peale poleks täna mõtet olnud minna. Istusime siin elutoas, siin saab juua, telerit vaadata, lauamänge mängida ja lauaarvutis istuda. Maitsesime Portugali põhijoogi Caipi... mingi asja ära, mis kujutab siis endast laimi hõõrutuna tuhksuhkruga, jääst ja vastavast joogist (rumm, viin, valge portvein vms), millest siis vist oleneb sõna lõpp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar