Linnapäev

Hommikul ärkasin juba enne kella üles, mis oli mul üheksaks seadistatud. Pikutasin ja ootasin niisama, kuni teised end üles ajavad. Siis sättisime end valmis, sõime hommikust ja lippasime kümneks välja, et Catia meid peale võtaks ja koolimajja viiks. Käisime tiiru peale, täitsime mingeid pabereid, saime palju nänni (mapid, vihikud, t-särk, pastakad, kott jne), kohtusime oma õppejõuga, kes meile tiiru haiglatesse tegi, et me siis ikka õiged kohad üles leiaks. Thank god, et me Karoliniga saame ühes haiglas olla ja Kristi peab üksi teises olema, aga ma usun, et me kõik saame hakkama. 

Pärast ringkäiku tegime paar ägedamat pilti palmidega...

 ...ja saime uuesti Catiaga kokku, kes meid siis kortereid vaatama viis. Üks oli stuudio-stiilis ülimaitsekas (kuid ainult ühetoaline ja pesumasunata) korter, mida me siiski ka liiga kõrge hinna tõttu otsustasime mitte võtta.

 Siis kohtusime juhuse tahtel (juba teist korda) mingi "sisseviskajaga" ühte söögikohta, kellel juhtumisi seal SAMAS kesklinnas kõige kõrgemal korrusel(läbi kahe korruse, kolmetoaline) ja kõige suurema rõdu-terrassiga korter oli... ning ma võin reaalselt öelda, et see oli vist raskeim otsus üle pika aja, mida me täna õhtu otsa heietanud oleme. Kas võtta too korter, kuhu me saame alles veebruarist, mis meile väga meeldis ja on mitu-sada eurot odavam, kuid mis asub kesklinnast ikka päris kaugel (siiski on metrood ja bussid olemas, nii et selle taha asi päris jääda EI TOHIKS) või too vanalinna oma sellise vaatega.

 Igatahes pärast poole läksime sööma, sest hommikust oli juba terve igavik möödas ja no tühi kõht teeb kurjaks küll ning et mitte metroojaama töötajaid kusagile saata, kuna nad ei olnud meile nõus kuukaarti müüma, sest meie üliõpilas paberitelt puudus hetkel aadress, läksime esimesse restosse. Mina võtsin endale juba armsaks saanud franceshina (friikatega, mis praepildile kahjuks ei ole jäädvustatud, aga mis olid tunduvalt nämmamad, kui need üleeilsed), Kristi kana ja Karolin mingeid vorstikesi (mis nime järgi eeldades pidid sealiha olema). Pilt pole just päeva parim, aga no elame üle. :D

 Kristi,

Minu, 

Karolini praad.

Nüüd olemegi õhtu otsa mõeldnud ja jääme vist ikkagi odavama variandi juurde, mis tähendab omakorda seda, et me peame siin samas hostelis veel päris palju päevi ja öid mööda saatma. Ja ma SIIRALT loodan, et me ei kahetse seda hiljem, kui peame kesklinnast koju saamiseks taksosid püüdma ja liigset vaeva nägema.