Juttu ka

Käisingi eile jooksmas, nii et ma olen kohe päris rahul endaga. Täna oleks ka tahtnud minna, aga jube vihmane ja pime on juba, seega jääb homse peale. 

Jooksin suvaliselt ringi, sest kuskilt konkreetsesse kohta minna ju veel ei oska. Ja jõudsin täiesti juhuslikult kõrgeima silla otsa, kus ma käinud olen. Sealt jooksis metroo- ja jalakäiateed. Tegin kiire peatuse, et seda ilu jäädvustada ja lippasin edasi. Käisin omal jalul Gaia pool ka siis ära, sest siiamaani oleme ainult autoga seal käinud ja no päris uhke värk ikka. 

Tulin koju, venitasin natuke, käisin pesus ja siis tegime väiksed sangriad. No ja nii ta läks... Siis tegime kiired pesuskäigud, sättimised, Kristi võttis alt baarist ühe caipirinha ja olime juba täitsa minemas, kui Karolin arvas, et ta ei tunne enam ennast kuigi hästi pärast ja peab magama minema. Nii siis läksme kahekesi. Tatsasime kaardi järgi soovitatud tänavale, mille leidmisega natuke raskusi oli, sest kõik tänavad olid pakult rahvast täis ja no nii oligi. Nagu Eestis mingi aastavahetuse kogunemine kusagile platsile enne südaööd. 

Igatahes leidsime lõpuks õige tänava üles, aga sisse ikka kusagile minna ei osanud. Siis käisime We Love Porto klubis. Selle omanik pani meid kenasti neljapäeval taksole ja on ka vahetusõpilaseks Eestis käinud. Ta lubas alumisel korrusel olevast klubist jaki kohta uurida, mis Kristil seal olles õhku haihtus, aga no ilmselgelt ta ikkagi ei küsinud. Igatahes tulime sealt suht kohe tulema ja kõndisime paar maja edasi ja no seal oli küll äge pidu. Isegi suitsu ei tehtud sees, muusika oli ka hea ja täiesti juhuslikult meile vahepeal teed juhatanud sakslased olid ka sinna samma läinud. Missugune kokkusattumus. 

Igatahes mekkisime veel mõned klaasid sangriat, tegime tantsu ja lõpuks tulime koju tagasi. Kahjuks me olime totally lost ja olime sunnitud takso võtma, kes pani meid ka kuskile x-kohta, sest ta ei pidavat kuskilt keerata saama (need ühesuunalised tänavad, you know) ja me ei osanud IKKA koju minna. Siis võtsime uue takso ja lasime Trindade metroojaama juurde viia, sest hosteli aadressi me küll peast ei tea ja sealt IKKA oskame koju minna.

Siis köögist kiired juustusaiad ja tee ning siis põhku ära. 

Täna ärkasime moment enne 11 üles ja jooksime kiiresti hommikust sööma, et mitte seekord ilma jääda. Siis netitiirud ja niisama pühapäevane elutoa lebo. Seda lebo saame täpselt reedeni veel teha ja siis saame LÕPUKS ometi oma pessa. 

Äärepealt polekski täna välja minna jõudnud, sest isegi poest lubas Karolin meie tavapärased juustud ja jogurtid ära osta, aga siis läks jutt mäki peale ja no olgem ausad, kõigile tuli elu sisse. Jalutasime linna, manustasime mõnusama koguse räpstoitu ja käisime poes, et endale asju osta, millest riisi-kana-köögivilja söök valmitada, et homme tööle kaasa võtta. :)

Vahepeal oli hosteli-retseptsiooni-tüdruk(Eestis eelmine aasta vahetusõpilane KAAA olnud) kooke teinud ja jagas neid nii armsalt kõigile. 

Saime suures koguses magusavajadust rahuldatud, sest koogid olid ikka ülimagusad, aga hea oli ikka. :)
Nüüd oleme õhtu otsa jälle lebotanud siin all. Sõime just kerge õhtueine veel, pakkisime söögid külmkappi ja tegime teed.
Peaks üles ära sättima, sest täna on see elutuba kuidagi eriti ülerahvastatud ja väga pole isu siin istuda.

Ilusat uut töönädalat!