Pärast mitmetunnist lebolat, mida me siin elutoas korraldanud olime, otsustasime mingisugusegi poe üles otsida, sest no olgem ausad... hommikusöögi võikudest ja müslist oli juba nii kaua aega möödas, et andis natuke tunda juba.
Pakkisime oma läpakad kokku, vahetasime üleval oma riided ära ja läksime jalutama. Ausalt! Siin on kõik majad täpselt ühesugused. Aru ei saa, kas on tegu poe, elumaja või koguni baariga. Juba eile vanalinnas ringi käies seletas Catia meile mingite täiesti lambikate majade kohta, kui toredad baarid seal on. :D
Igatahes oli poe leidmisega raskusi. Kuid tänavalt abi küsides, oskasime õigele tänavale hoida, millest küll kasu poleks olnud, kui Kristile poleks silma jäänud, et ühte "majja" läheb ebaloomulikult palju inimesi - tegu oli siis ühe suurima ostukeskusega. Nice!
Esimese asjana jooksime H&M-i nagu mingid napakad. Ostsime paar vidinat ja liikusime edasi, et toidupoodi leida ja kas pole imelik, et kaubanduskeskuses pole sellist asja. Igatahes pidime neljandale korrusele infolaua tädi jutu järgi minema ja sealt üle tee. Nii et nii imelik, kui see neljas korrus ka ei tundunud, nii võrd mägine see Porto ongi. :)
Üliõnnelikud TOIDUpoe leidjad. Ühine menüü - juust, jogurt, vesi - sai ostetud ja siis suundusime eelmisesse kaubanduskeskusesse tagasi, et kõhtu kinnitada.
Kuna eile sai juba Portugali traditsioonilise sooja võiku friikatega ära proovitud, siis täna ei viitsinud ehku peale minna ja võtsime Kristiga mäkist kerge kanawrapi. Selles suhtes, et mäkitöötajad küll inglise keelt ei rääkinud, aga no õnneks saime ikka kätte, mis tarvis. Karolin võttis riski ja sõi mingit salatit mis koosnes makaronidest, lehtsalatist, lihast ja ülejäänud komponendid sai ta ise valida, s.h. siis kastme. Päris kehva valik oli olnud, nii et thank god, et me oma wrapi otsustasime võtta.
Pärast jalutasime koju ja õhtuti on ikka niiii mõnus ja soe. :)
Jõudsime koju ja tulime jälle alla arvutitega. Sõime juustu ja nüüd oleme siiamaani siin tšillinud. Kell on pool 9 läbi 5 minutit selle aja järgi, aga Eesti oma annab tunda.
Ühesõnaga ma ootan aega, mil me aru hakkame saama, kus miski asub, sest praegu on kõik majad ühesugused ja aru ei saa midagi, aga esimene poeskäik iseseisvalt tehtud, nii et hakkab looma loodetavasti. :D
Homme tuleb meile Catia kümne ajal järele ja viib kooli õppejõu Angeloga kohtuma. Ma ei kujuta ette, kuidas me ilma temata sinna küll jõuaks, aga noh, õnneks on ta meil olemas! Siis ilmselt teeme metroo kuupiletid ja vaatame haiglad üle, kus me praktikale hakkame... ja millalgi peame kortereid ka vaatama minema, sest täna ei saanud keegi meile neid näitama tulla, sest tolle laps oli haige või midagi sellist.
Anyway... Kui oma korteri ka lõpuks saaks, siis on küll elu nagu lill. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar